/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/27/11900200t1hd5d3.jpg)
47-aastane Peter Messervy-Gross osales Mongoolias korraldatud ultramaratonil, jalas tänavakingad ja teksased. Külmakraade oli 25.
Lennufirma vedas alt – mees kõndis kingade ja teksastega 160 kilomeetrit 25-kraadises pakases
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme lapse isa valmistus hoolega Mongoolias peetud ultramaratoniks. Ta oli soetanud neljapäevaks katsumuseks korraliku varustuse.
Kuid kui Messervy-Gross lennujaama saabus, oli varustus kadunud nagu tina tuhka. Lennukompanii oli mehe kohvrid lootusetult ära kaotanud.
«See oli minu jaoks kohutav hetk, sest keegi ei suuda tänavakingades jäisel rajal joosta 100 miili,» meenutas Messervy-Gross.
Ultrajooksja proovis osta uued jalatsid, kuid ei leidnud sobivat suurust, nii läkski mees jäärajale sellises rõivastuses ja nende jalatsitega, mis tal parasjagu seljas ja jalas olid.
Jooksmise asemel otsustas Messervy-Gross kogu raja läbida käies, kuid see oli mehe jaoks täielik piin, sest mehe jalad läksid paiste.
«Ma ei mahtunud iseenda kingadesse ära,» ütles Messervy-Gross kirjanduslikke väljendeid kasutades.
Hullumeelsest katsest hoolimata, vaevalt, et ta päris omal jõul selle raja oleks läbinud. «See oli minu jaoks proovikivi, mis muutis mu mõttemaailma, inimeste lahkus oli piiritu,» sõnas Messervy-Gross. Kingad osutusid aga sedavõrd kvaliteetseteks, et kuigi üsna kulunud, saab neid kanda ka pärast võistlust.
Kuhu maratonivarustus sai, pole siiani teada.