Norra suusataja annab tuld FISi pihta: meid lausa sunnitakse astmahaigeteks (4)
2. aprill 2019, 19:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/02/11918907t1hc9dc.jpg)
Norra suusatajad tunnevad muret murdmaasuusatamise üha tiheneva MK-kalendri pärast. Astrid Uhrenholdt Jacobsen kritiseeris Norra meedias julmalt Rahvusvahelist Suusaliitu (FIS). Jacobseni reaktsiooni põhjustas see, et tema meelest liigutakse murdmaasuusatamise kalendri koostamisel absoluutselt vales suunas.
«Liiga palju on võistlusi, eriti sprindivõistlusi,» ütles Jacobsen.
«Pidev stress kombineerituna talvise külmaga tekitabki astmat,» rääkis Norra suusatäht. «Meid lausa sunnitakse haigestuma astmasse, » lisas ta.
Väga paljudel tippsuusatajatel on diagnoositud astma. Mitmeid neid kahtlustatakse selles, et nad on FISilt endale hankinud loa tarbida astmaraviks mõeldud medikamente ilma, et ise seda haigust põeksid. Kuid FIS ütles, et sellise loa saamine ilma reaalselt haigust põdemata on väga raske, praktiliselt võimatu.
Eriloa saanud «suusaastmaatikud» kasutavad bronhhe lõõgastavaid ravimeid enne treeninguid, kuid nende medikamentide päevane annus on rangelt limiteeritud. Jacobseni sõnul ei ole astmaravimite tarvitamine suusatajate seas probleemiks. Samas Jacobseni kaasmaalane Martin Johnsrud Sundby sai dopingukaristuse salbutamooli sisaldava ravimi Ventolin kasutamise pärast. Sundby oli seda tarvitanud ohtralt üle lubatud määra.
Meedia on kallutatud, rääkis Jacobsen Aftonbladetile. «Nagu suusaataja tarvitab astmaravimeid, siis kohe räägitakse, et tegemist on pettusega. See pole nii.»
Võistluskalendri tihenemine tähendab rohkem võistlusi, kopsude koormus kasvab, nagu ka astmasse haigestumise risk.
«Oleme jõudnud piirini, kus FIS tahab, et me suusataksime rohkem, ja sportlased haigestuvad. Me tahame, et maailmakarika võistluskalender oleks hõredam,» ütles Jacobsen.
2018-2019 hooajal oli maailmakarikasarjas 29 osavõistlust nelja kuu jooksul. Lisaks veel Seefeldi MM. Aastatuhande alguses kuulus MK-sarja umbes 20 võistlust.
«See ei oleks just katastroof, kui mõni nädalalõpp ka võistlustevaba oleks. On palju tähtsam, et parimad suusatajad oleksid kogu aeg terved, kui see, et võistlused toimuksid igal nädalavahetusel,» sõnas Jacobsen.
FISi spordidirektor Pierre Mignerey`i sõnul nad mõistavad sportlasi ja tulevikus saab olema pisut vähem võistlusi. Järgmise hooaja kalender on siiski tihedam kui tänavune.
«Loomulikult tahame, et sportlased püsiks terved. Räägime rahvuslike alaliitudega läbi, kuid järgmise hooaja kalendrit me enam muuta ei saa,» ütles Mignerey.