Raul Kalev: olümpia sakib, Instagram ruulib

Raul Kalev Foto: Erakogu

Siis, kui mina sündisin, peeti sporti riikidevahelise sõjalise musklinäitamise asendustegevuseks, kuhu riigid paigutasid raha samavõrra kui võidurelvastumisse. Tänaseks on kõik muutunud: spordist on saanud vaid üks paljudest meelelahutusvaldkondadest. Paraku elame Eestis endiselt vanades helgetes mälestustes ega pane sageli tähelegi, et kuningas on alasti mis alasti.

Igal aastal lõpetab sportlastee aastakümneid Eesti oma ala tipus püsinud veteransportlast. Meest ja naist. Väheseid neist mäletab meedia ja tänavad rahvahulgad. Vaid üksikud on tänu võidetud medalitele saanud ka võimaluse end majanduslikult veidigi kindlustada. Ometigi on nad spordile elanud kogu oma teadliku elu, 365 päeva aastas. Nad on unistuste täitmisse ja rahva ootuste rahuldamisse panustanud oma nooruse, tervise ja eraelu. Sageli on sportlaskarjäär neile tähendanud virelemist pidevas raha ja võimaluste nappuses, millest ei paista kiiret väljapääsuteed ka edaspidi. Sest pole ei piisavat haridust ega oskusi. Kõik ei pruugi viimases hädas tahta riigikokku maanduda.