Müstiline arv: 80 protsendist Ajaxi akadeemia poistest sirguvad profijalgpallurid

Ajaxi akadeemia staadion.

FOTO: ajax.nl

Amsterdami Ajaxi jalgpallimeeskond on 24-aastase vahe järel taas Ajaxit tegemas ehk trügib palju rikkamate klubide mängumaale. Aga on olemas väga selge põhjus, miks Hollandi pealinnast üha sirgub tippmängijaid ja jääbki sirguma.

See on Ajaxi jalgpalliakadeemia. Vana Maailma rikkamad tiimid võivad ära osta nii palju Ajaxi kasvandikke, kui tahavad, alt tuleb uusi ikka peale. Ning aeg-ajalt leidub nõnda andekas põlvkond, kes on võimeline kõik tippklubid põlvili suruma – tänavuses Meistrite liiga play-off’is tehti seda juba Madridi Reali ja Torino Juventusega.

Venemaa portaal sports.ru meenutas oma Twitteri kontol ajakirjaniku Dmitri Navoša 2008. aastal tehtud lugu, kui too käis tutvumas Amsterdami Ajaxi ja PSV Eindhoveni valdustega ning sepistas nähtust põhjaliku ülevaate. Ta vaatas erinevate vanuseklasside tiimide 5 mängu ja 8 treeningut, rääkis 4 skaudi, 6 agendi, 3 täiskasvanute ja 7 lastevõistkondade treeneriga ning esitas neile kõigile ühe ja sama küsimuse: miks sirgub 16 miljoni elanikuga Hollandist nii anomaalselt suur arv tasemel jalgpallureid? Põhimõtteliselt pole noortetöö osas kümmekonna aastaga midagi muutunud.

Ajaxi akadeemiast on esindusmeeskonna mängupaiga Amsterdam Arenani 15 minutit rahulikku jalutamist. Arena äge katus paistab suurepäraselt treeninguväljakule, kus kaheksa-aastased poisid suurel kiirusel triblamist harjutavad. «See on esimene harjutuskord, mida näen, ja mul ei teki kahtlust, et keegi neist lastest jõuab kümne aasta pärast esindusmeeskonda,» alustab Navoša.

«Asi pole pikas siit sirgunud tähtede nimekirjas. Lihtsalt kaheksa-aastased näitavad vapustavat tehnikat, taktikalist skeemi täidavad aga mõnestki täiskasvanud profist kindlamalt. Sel treeningul saadab mind De Toekomst’i (Tulevik) nime kandva Ajaxi akadeemia direktor John van den Brom (aastast 2014 klubi AZ peatreener – toim).»

Hollandlane rääkis sulesepale, et kõik akadeemia lapsed tajuvad: Arena on neile lähedal. Ning mitte ainult geograafilises mõttes, vaid kõik teavad varasest east saati, et neil on võimalus jõuda põhimeeskonda, et neid oodatakse seal. Näiteks 2006. aastal sõlmis kümme akadeemia kasvandikku Ajaxiga profilepingu!

Teiseks on direktori sõnul töötingimused ideaalsed: väljakud, taustajõud, meditsiinipool. Akadeemia keskus, kus on riietusruumid, jõusaal, õppeklassid ja restoran, on rajatud täpselt kuue väljaku keskele. Kõigel liikuval ja mitteliikuval on Ajaxi embleemid. Kui direktor pakub oma kabinetis ajakirjanikule pudeli mineraalvett, on seegi «Ajax».

Navoša arutleb, et kõik on detailideni läbimõeldud, kuid ometi võib paljude teiste suurklubide juurest samalaadseid asju leida: «Näiteks Chelsea ja Donetski Šahtari (siis ei käinud Donbassis veel sõda – toim) akadeemiates on rohkemgi väljakuid.»

Ent olulisim on veel ütlemata. «Ja kolmandaks, treenerid...» lausub van den Brom. «Ütlesin: kolmandaks, kuid tegelikult on see tähtsaim. Nad kõik töötavad täiskohaga. Igaüks vastutab oma vanuseklassi eest ja aitab teisi. Ning mitte ainult mängijad, vaid ka treenerid liiguvad siit edasi. Siin alustasid näiteks Danny Blind ja Marco van Basten. Ka mina ei salga, et loodan saada heaks profimeeskonna treeneriks.» Nagu eespool märgitud, juhendabki van den Brom nüüd juba viis aastat AZi.

Tol, 2008. aastal kuulus De Toekomsti 13 meeskonda 205 noort jalgpallurit. Mõistagi ei pääse sinna igaüks, Põhiliselt valitakse poisse skautimise teel, ent kord aastas korraldatakse kõigile soovijatele ka katseid. Tõsi, see on rohkem reklaamüritus, sest 2007. aastal pääses sel viisil 1100 poisist akadeemiasse täpselt üks! Ent just nõnda jõudsid omal ajal De Toekomsti näiteks Hollandi lähimineviku suurused Wesley Snijder ja Rafael van der Vaart.

Seejuures võetakse akadeemiasse poisse kõige rohkem 60 kilomeetri raadiuses. Van den Bromi sõnul näitab kogemus, et see on maksimaalne kaugus, mis võimaldab lastel siduda jalgpallitreeningud normaalse eluga. Kõik poisid õpivad tavakoolides ja elavad kodus. Internaati ei pea Ajax efektiivseks, sest niisugune inkubaator tekitab lapses liiga suure stressi ja on vastunäidustatud.

Tõsi, akadeemiasse võetakse ka välismaalt eriti andekaid poisse, ent nemadki hakkavad õppima tavalises koolis ja paigutatakse hoolikalt valitud, Amsterdamis elavatesse peredesse.

Direktor tuleb välja kõige jahmatavama arvuga: igast kümnest akadeemia lõpetanust keskmiselt kaheksast saab professionaalne jalgpallur, kas Ajaxis või siis mõnes teises klubis! 2008. aastal leidis kõigist Hollandi kõrgliigameeskondadest vähemalt ühe Ajaxi kasvandiku.

Mis jalgpallioskustesse puutub, lähtub akadeemia neljast põhiomadusest: tehnika, intuitsioon, isiksus, kiirus.

Ülejäänud 20 protsenti, kellest ei saa proffe, peavad aga Ajaxi filosoofia kohaselt olema eluks mitmekülgselt valmis ja rahulikult võimelised ülikooli pääsema. Koolis peavad kõik hakkama saama – kel hinded kehvad, see trenni ei pääse. Akadeemias on olemas lausa õpetajad, kes aitavad poistel kodutöid teha!

Mis jalgpallioskustesse puutub, lähtub akadeemia neljast põhiomadusest: tehnika, intuitsioon, isiksus, kiirus. «Meie treeneritel ja skautidel võivad olla erinev vaade jalgpallile ja treeningutööle, kuid võtmekriteeriumud on ühtsed – see aitab klubistruktuuril töötada kõrge efektiivsusega. Kõik akadeemia võistkonnad kasutavad 4-3-3 taktikat nagu ka esindusmeeskond. Kui lapsed sinna jõuavad, ei teki neil kohanemisraskusi. Kui aga mõneole treenerile meeldib rohkem näiteks 4-4-2, ütleme talle head aega,» lausub van den Brom resoluutselt.

Miks aga näeb Ajaxi doktriin ette just skeemi 4-3-3? «Sest see on maailma parim.»

Navoša ajas juttu ka Ajaxi toonase peatreeneri Danny Blindiga, kelle suust kostusid igas minutis vähemalt kolmel korral sõnad «filosoofia» ja «kultuur». «Skaudid ei vali akadeemiasse sugugi kõiki heade eeldustega lapsi, vaid neid, kes sobivad Ajaxi kultuuriga. Meie jalgpallifilosoofia põhineb palliga töötamisel suurel kiirusel. Võimekus palli kontrollida ei tähenda jalgpallis kaugeltki kõike, kuid on tähtsaim,» rõhutab Blind.

Niimoodi sünnivadki mängijad, kes suudavad koduklubi viia Meistrite liigas üha kõrgemale. 1995 see sari võideti ja miski pole võimatu ka tänavu.

Tagasi üles