Joel Lindpere: klubijuhi leib on kõva meelakkumine

Joel Lindpere. Foto: Tairo Lutter / Postimees

JK Tallinna Kalevi spordidirektor Joel Lindpere ütleb, et tema tööpõld ulatub klubi juhtimisest kuni traktorijuhtimiseni. Vahel vaatab tema Eestis ja klubi president Ragnar Klavan Itaalias Kalevi mänge internetist ning Skype’i vahendusel arutatakse nähtut ka Premium liiga kontekstis.

Oled nüüd kaks aastat Tallinna Kalevit juhtinud. Kui magus on klubijuhi leib?

Kõva meelakkumine! Minu amet on klubi juhist kuni traktorijuhini välja. Klubi ülesehitamine on raske ja kõike, mida tahaks, ei saa paraku teha.

Miks ei saa kõike teha?

Rahaliselt ei ole võimalik. Teiseks on meil piiranguid seoses sellega, et oma baasi ja klubihoonet pole. Üürime mõlemat suurelt Kalevilt. Suuri töid me baasis teha ei saa, sest sõltume teistest.  Tähtsaim on siiski meie sportlik areng. Eelmiseks aastaks saime Premium liiga koha kunstlikult, selleks ei olnud klubi päris valmis. Aga oleme teinud edasi suurema sammu, kui eeldasime.

Ehk siis vana tõde: jalgpalluril on muresid vähem kui treeneritel ja klubijuhtidel?

Absoluutselt. Näen seda iga päev. Sõber ja klubi president Ragnar Klavan mängib ikka edasi, mis tähendab kõigi jalgpallurite puhul, et neil on nädalas üldjuhul kaks tundi võistlusmängu ning ülejäänud aja nad treenivad, lõõgastuvad ja puhkavad, et olla valmis järgmiseks mänguks. Treenerite ja klubijuhtide murede hulk on laiem ja selle hulka kuulub ka vastutus teiste inimeste eest. Meil on palgal poolsada inimest alates lasteaiatreeneritest ja lõpetades mängijatega. Klubijuht peab igapäevaselt mängima ellujäämismängu. Ütleksin, et nullist on lihtsam klubi üles ehitada, sest siis saad teha algusest peale nii, nagu õigeks pead. Klubi ülevõtmine tähendab, et pead osa väljakujunenud asju oma käe järgi kohandama ja see on keeruline. Ega Kalevist pole otse mindud A-koondisse ja U21 koondisse. Eelmisel aastal U21 juba mindi. Me töötame õiges suunas.

Milline on Ragnar Klavani osa Kalevis?

Meil on kindlad tõekspidamised, mille järgi töötame. Kui Ragnaril on kiire aeg, siis me ei torgi üksteist. Kui ta on vigastatud, siis ta tegeleb raviga ja meie siin saame ise hakkama. Jalgpalluri aeg on tippjalgpallis üürike. Tal on vaja keskenduda mängimisele. Me saame jalgpallist ühtmoodi aru, oleme mänginud heade treenerite käe all ja teame, mil viisil peab meie klubi arenema. Põhiasjadest pole meil vaja rääkidagi. Aga Ragnari tähtis roll on see, et saame läbi arutada detaile: kuidas veel paremini teha, mida uut sobiks sisse tuua välismaa kogemusest. Oleme selles mõttes teistmoodi tandem, sest meil on nii suur rahvusvaheline kogemus. Näiteks Aleksandr Dmitrijevi palkamine. Keegi poleks mõelnudki, et tema võiks olla peatreener. Meie nägime, et tema kogemust ja isiksust on vaja ära kasutada.

Kas peatreener Aleksandr Dmitrijevi töö kohta saab anda esimesi hinnanguid?

Veel on vara. Ta pole oma A-kursustki lõpetanud. Ta on uus ja värske treener, aga ta on õiged asjad koos minuga koondises läbi teinud.

Mis on see rahvusvaheline kogemus, mida saate koos Ragnariga Eesti jalgpallile anda?

Klubijuhtidena oleme ise ka algajad ja osa etappe oleme koos Kaleviga forsseeritult läbi elanud. Kindlasti oleme saanud sellest kasu. Näiteks eelmisel aastal oli meil kogenum meeskond ja nägime, et see ei toiminud. Sel aastal on meil kõige noorem sats Premium liigas.

Mängijatena oleme mõlemad mänginud Euroopa liigas, Ragnar on välja jõudnud Meistrite liiga finaali. Me teame, mida on vaja ühe klubi ülesehitamiseks, et saavutada Euroopas edu. Pean silmas Eesti klubi Euroopa klubivõistluste alagrupiturniirile jõudmist. Loodame leida toetajaid, kes usuvad meie plaani. Usun, et meie panus oma klubisse aitab ka koondist ja Eesti jalgpalli tervikuna.

Kas olete kumbki Kalevisse ka oma raha pannud?

See on toimunud aastaid ja toimub edasi. Ragnar on president. Minu üks tähtsamad rolle on leida toetajaid ja viise, kuidas neid leida.

Kui palju aitab su nimi kaasa toetajate leidmisele?

Eestis ei jagata raha kellelegi niisama. Ma ei tahagi meie klubi toetajaid sponsoriteks nimetada. Ideaal oleks see, kui klubi on üks pere. Et meie arengusse usuksid lapsevanemad, kes on selle pere liikmed. Eesti on väike, mul on palju tuttavaid, kellega oleme vastastikku kasulikud. Me teeme klubiga ka heategevust: annetame oma piletitulu SOS Lastekülale. See ring tuleb tagasi.

Ühe euro otsustasid SOS Lastekülale annetada ka igalt müüdud elulooraamatult.

Nemad seda ise veel ei tea. Aga koos kirjastajaga otsustasime, et ka tagasiulatuvalt, alates 2019. aasta algusest müüdud eksemplaride pealt annetame ühe euro SOS Lastekülale. Sport ja heategevus käivad käsikäes.

Eelmisel aastal ilmunud elulooraamatus «Mina otsustan mänge!» rääkisid sinust lähedased inimesed ja sõbrad. Enne trükkiminekut sa nende juttu ei lugenud. Nüüd oled seda kindlasti teinud. Kas keegi suutis sind üllatada?

Ütleme, et mitte väga. Olen nende inimestega teatud eluperioodidel tihedalt kokku puutunud ja alati olnud seltskonna hing ja püüdnud kujundada head õhkkonda. See nende jutust välja tuligi ja nii ongi olnud.

Millist vastukaja oled raamatule saanud?

Väga positiivset. Paljud on öelnud, et see raamat on suurepärane lugeda lennukis – paari-kolme tunniga jõuab läbi lugeda. See on lihtne ja sorav lugemine, mis oligi eesmärk. Et oleks palju teksti toetavaid pilte. Mulle ei meeldi faktipõhised raamatud. Mulle on tähtis tegemine ja hetkes olemine. Ajaloos on hea sumbata, sealt vaatavad meile vastu tulemused ja arvud, aga mind huvitab see, mis mis toimus selle kõrval ja taustal.

Märtsis alustasid treeneri Pro litsentsi kursustega. Kas tulevikus on plaan hakata treeneriks?

Sellele küsimusele vastaks, et juba 2017. aastal olin U19 koondise treener. Sooviti, et jätkaksin, aga Premium liiga kalendri kõrvalt on väga raske end veel mujal sada protsenti rakendada. Kui ma ei saa endast kõike anda, siis pole mõtet. Igatsen oma meeskonna juures olemist, jälgin igapäevaselt selle treeninguid.

Kas oled kohal igal Kalevi mängul?

Igal mängul pole. Vahel on nii, et vaatame koos Ragnariga internetist Kalevi mängu ja suhtleme samal ajal Skype’is. Vaatame mänge ka selle pilguga, millises seisus on Eesti liiga tervikuna, mitte ainult Kalev.

Kas Kalevil tuleb raske aasta?

Ei tule! Klubil tuleb kerge aasta, aga poistel tuleb raske aasta. Areng on tähtsam kui tulemus. Õppimine ja koostöö leidmine on olulisem.

Mida näeb ette klubi arenguplaan – mis aastal on plaanis võita Eesti meistritiitel?

Loomulikult tahame kunagi meistriks tulla. Iga klubi tahab. Klubi ülevõtmise juures oli see viie aasta plaanis sees, aga oleme näinud, et reaalne eesmärk on jõuda kolme kuni viie aastaga sinnamaale, et hakkame mängima Euroopa klubivõistlustel. Peame kanna Premium liigas kinnitama ja sinnapoole astuma.