«Rühmvõimlemine on spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele ja ökonoomsele liikumistehnikale. Kavad on teatraalsed jutustused,» rääkis Eesti Võimlemisliidu rühmvõimlemise toimkonna esinaine Lea Kriibi. «Rahvusvahelises võistlussüsteemis rühmvõimlemises vahendeid ei kasutata, on vaid vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad terviku. Minu jaoks on rühmvõimlemine kõrgetasemeline sport, kus on kombineeritud kunst, tunded ning liigutused, mis on loomulikul viisil omavahel seotud,» lisas Kriibi.
Võistluskava pikkus on 2.15 – 2.45 minutit, naiskonda kuulub kuus ja enam võimlejat. Näiteks lasteklassis võib areenile sammuda isegi 14 tüdrukut. Kohtunikud hindavad tehnilist raskust, artistlikkust ja sooritust. Rahvusvaheliselt on rühmvõimlemine uus spordiala, tunnustatud alates 1996. aastast. Eesti naiskonnad on MM-idelt võitnud mitmeid kõrgeid kohti, sealhulgas kaks kuldmedalit. Praegu on edukamad naiskonnad Tartust – VK Rütmika Elite Team ja VK Janika Elite Team, kes mõlemad kuuluvad maailmas esikuuikusse.
«Iluvõimlemise individuaalvõistlustel sõltuvalt vanusegrupist kasutatakse viit erinevat võimlemisvahendit: hüpitsat, rõngast, kurikat, palli ja linti. Ilma vahendita kava kutsutakse vabakavaks, mis püsib võimleja võistlusprogrammis kuni võimleja 10-aastaseks saamiseni,»sõnas Eesti Võimlemisliidu juhatuse liige Natalja Inno. Võistluskava pikkus on 1.30. Kohtunikute poolt hinnatakse hüppeid, tasakaalu, pöördeid, vahendite käsitsemist, kava teostust ja artistlikkust.
Iluvõimlemine on ligi sada aastat vana ala, saades alguse 1920. aastal Saksamaalt. Individuaalalana on iluvõimlemine olümpiakavas 1984. aastast. Irina Kikkas-Nõomaa jõudis esimese Eesti iluvõimlejana olümpiamängudele 2008. aastal Pekingis, kust ta naasis 20. kohaga. Praegu kuuluvad meistriklassis Eesti tippu neli naist: Viktoria Bogdanova, Adelina Beljajeva, Carmen Marii Aesma ja Melany Keler.