Puust ja punaseks: mis vahe on iluvõimlemisel, rühmvõimlemisel ja iluvõimlemise rühmkaval?

Iluvõimlemise rühmkava Eesti naiskond Foto: Indrek Kask

Sel laupäeval ja pühapäeval selguvad Tartus, A.Le Coq´i spordimajas ilu-ja rühmvõimlemise Eesti meistrid. Iga suurema turniiri eel tekitab küsimus, kuidas ometi teha vahet, mis on iluvõimlemine ja mis on rühmvõimlemine? Veelgi enam, mis on rühmvõimlemise ja iluvõimlemise rühmkava vahe?

«Rühmvõimlemine on spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele ja ökonoomsele liikumistehnikale. Kavad on teatraalsed jutustused,» rääkis Eesti Võimlemisliidu rühmvõimlemise toimkonna esinaine Lea Kriibi. «Rahvusvahelises võistlussüsteemis rühmvõimlemises vahendeid ei kasutata, on vaid vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad terviku. Minu jaoks on rühmvõimlemine kõrgetasemeline sport, kus on kombineeritud kunst, tunded ning liigutused, mis on loomulikul viisil omavahel seotud,» lisas Kriibi.

Võistluskava pikkus on 2.15 – 2.45 minutit, naiskonda kuulub kuus ja enam võimlejat. Näiteks lasteklassis võib areenile sammuda isegi 14 tüdrukut. Kohtunikud hindavad tehnilist raskust, artistlikkust ja sooritust. Rahvusvaheliselt on rühmvõimlemine uus spordiala, tunnustatud alates 1996. aastast. Eesti naiskonnad on MM-idelt võitnud mitmeid kõrgeid kohti, sealhulgas kaks kuldmedalit. Praegu on edukamad naiskonnad Tartust – VK Rütmika Elite Team ja VK Janika Elite Team, kes mõlemad kuuluvad maailmas esikuuikusse.

«Iluvõimlemise individuaalvõistlustel sõltuvalt vanusegrupist kasutatakse viit erinevat võimlemisvahendit: hüpitsat, rõngast, kurikat, palli ja linti. Ilma vahendita kava kutsutakse vabakavaks, mis püsib võimleja võistlusprogrammis kuni võimleja 10-aastaseks saamiseni,»sõnas Eesti Võimlemisliidu juhatuse liige Natalja Inno.  Võistluskava pikkus on 1.30. Kohtunikute poolt hinnatakse hüppeid, tasakaalu, pöördeid, vahendite käsitsemist, kava teostust ja artistlikkust.

Iluvõimlemine on ligi sada aastat vana ala, saades alguse 1920. aastal Saksamaalt. Individuaalalana on iluvõimlemine olümpiakavas 1984. aastast. Irina Kikkas-Nõomaa jõudis esimese Eesti iluvõimlejana olümpiamängudele 2008. aastal Pekingis, kust ta naasis 20. kohaga. Praegu kuuluvad meistriklassis Eesti tippu neli naist: Viktoria Bogdanova, Adelina Beljajeva, Carmen Marii Aesma ja Melany Keler.

Aga et asi oleks veelgi segasem, liigub Eestis võimlejatest olümpiakursil hoopis iluvõimlemise rühmkava. «Antud juhul on tegemist naiskonnavõistlusega, kus korraga on lubatud ühe kava jooksul kasutada kahte erinevat vahendit. Rühmkava võimleja peab vahendeid kaaslastega kava jooksul vahetada, sooritades üleviskeid, koostööelemente,» sõnas Inno.  Kava pikkus on 2.30, naiskonda kuulub viis naist. Kehtivad samad nõuded ja hinnatakse samu komponente kui iluvõimlemise individuaalkavadel. 1996. aastal lisandus iluvõimlemise rühmvõimlemine ka olümpiakavva. Janika Mölder võitis 1989. aastal NSV Liidu koondises MM-i kuldmedali just rühmkavas.

Sel hooajal on reaalne võimalus 2020. aasta Tokyo olümpiapiletit püüda Natalja Bestšaštnaja käe all harjutaval naiskonnal, kes hiljuti Prantsusmaal toimunud mainekal Thiais Grand Prix võistlusel sai Ukraina ja Venemaa järel rekordilise punktisummaga 23,700 punkti kolmanda koha.

Medalialade ajakava

Laupäev, 20. aprill

Iluvõimlemine

18.20-18.35 – juunioride hüpitsakava

18.35-18.50 – juunioride pallikava

18-50-19.05 – meistriklassi rõngakava

19.05-19.20 – meistriklassi pallikava

Pühapäev, 21. aprill

Iluvõimlemine

14.00-15.50 – juunioride mitmevõistlus

15.50-18.00 – meistriklassi mitmevõistlus

18.00-18.15 –  juunioride kurikakava

18.15-18.30 – juunioride lindikava

18.30-18.45 – meistriklassi kurikakava

18.45-19.00 – meistriklassi lindikva

Rühmvõimlemine

15.50-18.00 – meistriklassi ja juunioride finaal