Kohtla-Järve jooksjad olid Lagodat nähes imestunud, et tüdruk jookseb nagu sprinter – põlve kõrgemale tõstes. «See on kompliment,» lausus Rasmus Mägi. «Kiirus on väga oluline, et oma alal samm-sammult paremaks saada. Kiirust tuleb arendada kannatlikult.»
Noorjooksja kuulas meisterjooksjat tähelepanelikult. «Lunal on väga hea lastetuba,» tõdes Lemberg. Enne kui Luna läks treeningu lõpetuseks sörkima, tegi ta fotograafi palvel jooksu-, venitus- ja painutusharjutusi. Ka võõrale pilgule sai kiiresti selgeks, et tüdruk tundis end selles keskkonnas teiste kergejõustiklaste seas hästi. «Kui jooksen, siis on hea tunne,» ütles Luna. «Treenin kuus korda nädalas. Talvel harjutasin sageli spordihallis. Kui ilm oli hea, siis jooksin õues. Kevadest sügiseni jooksen kogu aeg õues.»
Ema ja isa aitavad lastel unistusi täita
Noorsportlase areng on harva ühtlane ja peaaegu kõigil eredatel talentidel on esinenud ka seisakuaastaid. Lemberg tõi näiteks 1500 m jooksu Euroopa meistri Laura Muiri, kes jooksis 14-aastasena seda distantsi 4.48ga, kuid eluaastatel 15–17 ta tulemust ei parandanud. 18-aastasena kärpis Laura isiklikust rekordist 10 sekundit, kuid ka 4.38 polnud selles vanuses midagi erakordset. Šotlanna ei jätnud aga jonni ja tegi järgmisel kolmel hooajal ühtlaselt arenedes läbimurde maailmaklassi: 19-aastasena 4.17,81; 20-aastasena 4.07,76 ja 21-aastasena 4.00,07.
«Rasked aastad tuleb üle elada ja tegeleda mitmekülgse ettevalmistusega, mis on vastavas vanuses vajalik,» ütles Lemberg. «Spordis on tähtis õppida elama rutiinis. Teha ühtesid ja samu harjutusi päevade, nädalate ja aastate kaupa. Kes suudab selle ära kannatada, võib jõuda tippu.»