Rasmus Mägi tõttas 14-aastasele Eesti imelapsele appi (1)
/nginx/o/2019/04/26/11978788t1hb5a2.jpg)
Luna-Aleksandra Lagoda ootas pikisilmi kevadet, et saaks ometi pika treeninguperioodi järel võistlemisest rõõmu tunda. Treener Harry Lemberg peab silmas hoolealuse eelduste pikaajalist väljaarendamist, et ta suudaks tulevikus joosta rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.
Märtsihommikuses Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis harjutasid üksikud sportlased ja 200-meetrise ringi esimene rada oli õblukese 14-aastase tüdruku päralt. Luna-Aleksandra Lagoda jooksis 100 meetrit kerge kiire sammuga. Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi treener Harry Lemberg jälgis, kuidas tema pöid töötas, põlv tõusis ja käed liikusid.
«Kõigil jooksudistantsidel võidab kõige kiirem ja kiirus on kergejõustikus kõige alus,» rääkis Lemberg. «Kui pole kiirust, siis ei saa rääkida ka liigutuslikust ökonoomsusest. Selleks et hakata kiiresti jooksma, tuleb omandada jooksu põhitõed ja välja arendada kiiruslikud võimed. 14-aastasel noorsportlasel on vaja treenida eelkõige liigutuste kiirust, osavust ja jooksutehnika elemente, pidades silmas eesmärki joosta tulevikus kiiresti ja pingutada energiat säästvalt.»
Siis palus Lemberg Rasmus Mägil näidata Lagodale jooksuharjutusi enda varasalvest. 400 m tõkkejooksu Eesti rekordimees näitas jooksuharjutusi, mis aitaksid saavutada kiiret ja ökonoomset jooksurütmi, rõhutades eelkõige kiiret pöiatõuget. Luna jälgis hoolega Rasmuse tegemisi ja proovis harjutusi samasuguse rütmiga järele teha.
«Sügisest alates on Luna ettevalmistuses olnud põhirõhk jooksuharjutustel, kiiruse arendamisel ja keha süvalihaste treeningutel, et tugevdada tugiliikumisaparaati ja parandada lihasmotoorikat, mis on aluseks stabiilsele jooksuasendile. Jälgin, et tema puusad, põlved, pöiad ja keha tervikuna oleksid soorituse ajal õiges asendis. Olen tema harjutusi palju filminud ja saatnud videosalvestuse vanematele, kes vaatavad, et ta teeks neid harjutusi ka kodus iseseisvalt õigesti,» lausus Lemberg.
Kohtla-Järve jooksjad olid Lagodat nähes imestunud, et tüdruk jookseb nagu sprinter – põlve kõrgemale tõstes. «See on kompliment,» lausus Rasmus Mägi. «Kiirus on väga oluline, et oma alal samm-sammult paremaks saada. Kiirust tuleb arendada kannatlikult.»
Noorjooksja kuulas meisterjooksjat tähelepanelikult. «Lunal on väga hea lastetuba,» tõdes Lemberg. Enne kui Luna läks treeningu lõpetuseks sörkima, tegi ta fotograafi palvel jooksu-, venitus- ja painutusharjutusi. Ka võõrale pilgule sai kiiresti selgeks, et tüdruk tundis end selles keskkonnas teiste kergejõustiklaste seas hästi. «Kui jooksen, siis on hea tunne,» ütles Luna. «Treenin kuus korda nädalas. Talvel harjutasin sageli spordihallis. Kui ilm oli hea, siis jooksin õues. Kevadest sügiseni jooksen kogu aeg õues.»
Ema ja isa aitavad lastel unistusi täita
Noorsportlase areng on harva ühtlane ja peaaegu kõigil eredatel talentidel on esinenud ka seisakuaastaid. Lemberg tõi näiteks 1500 m jooksu Euroopa meistri Laura Muiri, kes jooksis 14-aastasena seda distantsi 4.48ga, kuid eluaastatel 15–17 ta tulemust ei parandanud. 18-aastasena kärpis Laura isiklikust rekordist 10 sekundit, kuid ka 4.38 polnud selles vanuses midagi erakordset. Šotlanna ei jätnud aga jonni ja tegi järgmisel kolmel hooajal ühtlaselt arenedes läbimurde maailmaklassi: 19-aastasena 4.17,81; 20-aastasena 4.07,76 ja 21-aastasena 4.00,07.
«Rasked aastad tuleb üle elada ja tegeleda mitmekülgse ettevalmistusega, mis on vastavas vanuses vajalik,» ütles Lemberg. «Spordis on tähtis õppida elama rutiinis. Teha ühtesid ja samu harjutusi päevade, nädalate ja aastate kaupa. Kes suudab selle ära kannatada, võib jõuda tippu.»
Deniss Lagoda rääkis, et Lunal on jäänud aega ka lapsepõlvemängudeks ja sõpradega kohtumisteks, aga spordile tuleb kindlasti aega leida. Samuti on vaja hästi õppida. Esimesel kolmel aastal käisid nii Luna kui ka Timur (Luna-Aleksandra vend – toim) Viljandimaal Paistu ja Halliste põhikoolis. Praegu õpivad mõlemad lapsed kodus ja teevad kontrolltöid Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumis, kus on nii eesti- kui ka venekeelne õpe.
«Mulle meeldib matemaatika, kuigi alguses oli see raske, aga praegu on kõik hästi. Eesti keeles õpin ajalugu ja bioloogiat,» ütles Luna. Lemberg pidas kodu soosivat suhtumist väga oluliseks. «On ülihea, et ema ja isa aitavad Lunat spordiga tegelemisel. Mõlemad lapsed saavad peale spordi tegeleda ka teiste huvialadega. Tean, et arvutit nad palju ei kasuta,» lausus treener. Deniss Lagoda täpsustas, et arvutit kasutavad lapsed koolitööde tegemiseks, vabal ajal loevad nad raamatuid ja joonistavad.
«Mulle meeldib lugeda Harry Potteri lugusid. Eesti keeles loen õpikuid ja ajakirju,» ütles Luna. Deniss Lagoda rääkis, et nad aitavad Juliaga lastel täita oma unistusi. «Meil pole midagi selle vastu, kui neist saavad head sportlased, aga kõige olulisem on tugev tervis,» ütles isa.
Loe täispikkuses artiklit ajakiri Jooksja 10. aasta juubelinumbrist!