N, 8.12.2022

Martin Müürsepp peatreeneri tööst: käib pidev võitlus iseendaga

Ville Arike
, reporter
Martin Müürsepp peatreeneri tööst: käib pidev võitlus iseendaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Martin Müürsepp ei hoia väljaku ääres emotsioone kokku.
Martin Müürsepp ei hoia väljaku ääres emotsioone kokku. Foto: Tairo Lutter

Oleme Eesti omaaegset parimat korvpallurit Martin Müürseppa harjunud sel kümnendil nägema abitreeneri rollis – küll ühe, küll teise pealiku kõrval. Ent tänavuse hooaja keskel visati ta vette ning tal tuli Tallinna Kalev/TLÜd ise vedama hakkama. Teisipäeval tüüris ta klubi esimest korda Eesti liigas finaali ja ka medalile.

Kalev alistas TalTechi võõrsil 97:92 ja jäi seerias peale 3:0. Kui arvestada ka eelnenud veerandfinaalmatši Tartu Ülikooliga, saadi juba kuues võit järjest! See ei saa olla juhuslik. «Väikese» Kalevi mängupildis ongi näha Müürsepa suunavat kätt, sest omad trumbid kasutatakse ära ja nõrkustest püütakse lahti saada. TalTech juhtis veel 80:68, kuid kaotas lõpuveerandi 12:29.

Klandorf: Müürsepp on muutunud sõnakamaks

Müürsepp istub tehnikaülikooli spordihoones paarkümmend minutit pärast mängu lõppu rahulolevana siinkirjutaja kõrvale. Seekord ei saa hakkama selle kõige tüütuma küsimuseta. Mis tunne on jõuda kõigest mõni kuu peatreeneriametit pidanuna Eesti liigas finaali?!

Ma ei tea, kui palju seda väljapoole näeb, aga igatahes laubalt hakkab vett jooksma. Ajab higistama.
Martin Müürsepp (Kalev/TLÜ) peatreeneritööst

«Põhihooajal pole suurt häda midagi, aga kui play-off algab... Juba mitu mängu, kasvõi tänagi, oli punkt-punktis, ja siis mõtled, kas seda on vaja. Ma ei ole huvitatud niisugusest närvitsemisest! Ma ei tea, kui palju seda väljapoole näeb, aga igatahes laubalt hakkab vett jooksma. Ajab higistama,» räägib Müürsepp täiesti tõsise näoga.

Ja juuksed lähevad hallimaks? «Ei tea, eks need langevad kindlasti. Peatreeneritöö tähendab pidevat pinget. Aga lahe on! Võita on hea, pärast võitu on suur pingelangus. Sellepärast seda asja teeme. Eesmärk oli kahest ringist läbi minna, Tartu ja TalTechi vastu, saime hakkama. Pole tähtis, kas saame kuus võitu järjest. Tähtis oli võtta mäng korraga. Nüüd tagantjärele on hea vaadata: poisid olid tublid, jõudsime võidusoonele, suutsime oma tugevusi realiseerida. Tulemus on tipp-topp.»

Kui peatreeneritöö ajab higistama, siis abitreeneri oma Müürsepa sõnul mitte. «Abitreenerina on väga mõnus!» ütleb ta muheldes. «Näed väga kainelt kogu üritust kõrvalt, saad nõu anda. Peatreenerina pead reageerima ja otsuseid vastu võtma.»

Meeskonna kauaaegne juht ja treener Kalle Klandorf saab Eesti meistrivõistluste medali taas pärast rohkem kui 40 aasta pikkust (!) vaheaega. Klandorf märgib, et Müürsepal oli alguses raske, aga ta on peatreenerina kiiresti «kasvanud». «Varasemad napid kaotused on pöördunud võitudeks, see on väga hea. Martin on hea inimene, ta ei võtnud peatreeneriks saades kohe kõrisid pihku. Vahel aitasin teda riietusruumis. Nüüd on ta juba piisavalt sõnakas ja mängijad kuulavad teda. Ta on mänginud NBAs ja see on ameeriklastest palluritele kõva argument.»

Kas Müürsepp pidi pärast pealikuks saamist end sisemiselt muutma? «Oi, see on väga suur, pidev võitlus iseendaga! Viimasel ajal pole enam pidanud niimoodi võitlema, aga alguses oli küll. Need olukorrad ei teki mitte ainult mängudes, vaid ka trennides, teinekord on vaja sõna võtta ka väljaspool korvpallisaali.»

Müürsepp on mänginud legendaarsete Pat Riley ja Dušan Ivkovici käe all ning mängijatest parima kättesaamiseks tuletanud mõnegi nende nipi meelde. Ent üks-ühele ässasid kopeerida ei saa. «Ivkovic on minu jaoks maailma parim treener ja temani on minul pikk maa. Loomulikult tuletan meelde neid asju, põhitõdesid. Aga meie oleme hoopis teisel tasemel. Ma ei saa alati võtta mängijat pärast kaht suurt eksimust välja, ehkki püüan asju kontrolli all hoida. Vahel tuleb eksimusi andeks anda. Ivkovic ei saanud sellist asja lubada – kui tegid kaks ränka eksimust, ei tõusnud sa võib-olla kahes järgmises mängus pingilt. Temal oli materjalivalik natuke suurem. Peatreener peab arvestama sellega, kes sul on.

Tahaks tervitada Gert Kullamäed. Tema pani selle meeskonna kokku, talvel jätkasime kogu asja enam-vähem Gerdi käekirja järgi. Finaali pääsus on ka temal selge osa. Need medalid on meile juba kuldsed ja läheme finaalis lahingut andma – kes teab, mis juhtub. Meil pingeid ei ole, vaevalt et Cramolgi on. Aga nemad tulgu sajaprotsendiliselt keskendununa, muidu võib õnnetus juhtuda!»

Jalalõikus aitas valust vabaneda

Veidi enam kui kaks aastat tagasi käis Müürsepp jalalõikusel ja tal oli pikka aega raske liikuda. Nüüd võib ta terve mängu pingi kõrval püsti seista ega tee teist nägugi. Või nõuab see suurt pingutust? «Poolteist kuni kaks aastat pärast lõikust olin raskustes. Nüüd on valu tõepoolest kadunud. Ainult et jalg on jäik, neli polti on sees. Käin ujumas. Pärast hooaega proovin teha ka mõne jooksusammu. Keha eest tuleb hoolitseda, viimased kümme kilo on vaja alla võtta. Oma maksimumist olen kümme juba vähemaks võtnud. Tahaks mõne kuuga jõuda 120 kilo peale ja seda siis hoida.»

Kalev/Cramo kindlalt edasi

Kui «väikese» Kalevi ja TalTechi kõik mängud olid tasavägised, siis tiitlikaitsja BC Kalev/Cramo käis Pärnu Sadamast teises ja kolmandas kohtumises kindlalt üle. Teisipäeval juhiti Tallinnas enne viimast veerandaega 74:50, mäng lõppes 89:72.
Finaal algab siis, kui Kalev/Cramol saavad VTB Ühisliigas mängud peetud. Seal algab veerandfinaal Kaasani Unicsiga homme, kaks esimest mängu peetakse Venemaal.

Märksõnad
Tagasi üles