Eestiski leidub sportlasi, keda võib ähvardada Leedu ujumistähe Meilutyte dopingusaaga

Dopinguproovi anumad. Foto: Arnd Wiegmann / Reuters / Scanpix

Mõne päeva eest tuli Leedust teade, et ujumise imelaps, 2012. aasta Londoni olümpiavõitjat Ruta Meilutytet pole dopingukütid vähem kui aasta jooksul kolmel korral tabanud ja see võrdsustub positiivse proovi andmisega. Kas aga mõnel eestlaselgi on kaks andmata dopinguproovi ja seega kollane tuli juba põleb?

Reeglite kohaselt peavad sportlased märkima rahvusvahelise antidopinguagentuuri (WADA) jälgitavas ADAMSi süsteemis täpselt, kus nad igal ajahetkel asuvad. Kui tullakse võtma dopinguproovi ja sportlast vastavast asukohast ei leita, lähebki andmata test kirja. Kolm niisugust juhtumit aasta jooksul toob kaasa kuni kaheaastase võistluskeelu.

«See on tõsine teema. Saan kinnitada, et ka Eestis on sportlane või sportlasi, kel on vähem kui aasta jooksul kaks dopingutestile ilmumata jätmist kirjas. Seega on ka meil võimalik, et keegi saab kolmandagi,» ütles SA Eesti Antidoping nõukogu esimees Henn Vallimäe Postimehele. Niisuguste sportlaste arvu Eestis ei soostunud ta välja tooma.

Vallimäe hinnangul on enamik dopinguproovi andmata jätmisi tingitud hooletusest ega ole tahtlikud «põgenemised». «Aga ka rumaluse või hooletuse korral riskib sportlane võistluskeeluga. Kui keegi jääb korra testimata, siis üldjuhul üritame esimesel võimalusel uuesti testida.»

Vallimäe sõnul on asi aktuaalne ja ta kohtub sel teemal peagi ka EOK spordidirektori Martti Rajuga. «Üks asi on sportlase võimalik dopingukaristus, teisalt aga tähendab ka tegemata dopingutest meile kulu. Näiteks kui soovime Aafrikas asuvat sportlast testida, aga see ebaõnnestub, läheb see ikka maksma 600 eurot. Selle arvelt jääb mõni test aga tegemata,» rääkis Vallimäe.

Mõistagi ei käiks Eesti Antidopingu testija 600 euroga Aafrikas ära, vaid nii palju läheb maksma testi kohapealt tellimine. «Ka ebaõnnestunud testi eest saadetakse meile arve. Ja hiljem tuleb sportlast ikkagi uuesti testida,» märkis dopingujuht.