Eelmisel nädalalõpul läksid Eestis rattavõistlusel arvete klaarimiseks käiku ka käed. Paraku pole selles midagi erandlikku. Löömised ja kaklused on osa Eesti spordist.
Uus tase Eesti spordis: nüüd läheb löömaks!
Möödunud pühapäeval Mulgi rattamaratonil, kui 50 kilomeetrist oli läbitud ligi kolmandik ning kitsas rada, kus tuli sõita hanereas, juhtis võistlejad metsa alla, oli Eesti parimaid noorrattureid Henri Treimuth ootamatult kukkunud. Lausa niimoodi, et oli kukkumist näinud kaasvõistleja sõnul kägaras maas.
Ent veelgi suurem ootamatus tabas teda mõni sekund hiljem.
Kõik, kes sõitsid vahetult 17-aastase Treimuthi järel, olid sunnitud peatuma. Nende seas 50-aastane Alges Maasikmets, kes esindas Eestit maastikurattasõidus Atlanta olümpial 1996. Järgnenut Arterile kirjeldanud kaks võistlejat, kes situatsiooni pealt nägid, rääkisid, et Maasikmetsa ja Treimuthi vahel läinud sõneluseks: Maasikmets kasutanud sõnu kas «tropp» või «idioot» ning saanud vastuseks, et «ise oled»; seejärel läinud tõuklemiseks, mispeale Maasikmets oli löönud Treimuthile käega näkku. (Kumbki osaleja ei soovinud Arterile juhtunust rääkida.)
Treimuth katkestas võistluse. Maasikmets, kes teda tundvate inimeste sõnul on tavaelus rahulik ja heatahtlik, sõitis lõpuni, kuid kohtunikud diskvalifitseerisid ta. Kohtunik Pait Peri sõnul oli Maasikmets tunnistanud oma süüd. Treimuth sai suulise hoiatuse. «Alati on sellistel puhkudel kaks poolt,» kommenteeris peakohtunik Raimo Ronimois. «Üks samm viib teiseni.»