Priit Pulleritsu kolumn: vägivald lööb kahte lehte

Priit Pullerits. Foto: Margus Ansu

Paljudel asjadel siin elus on kaks vastandkülge. Rääkides vägivallast, viimaste nädalate kuumast teemast: on lööja ja on pihtasaaja. Nagu oli talvel Toompea lossi ees, kus Indrek Tarandit tabanud jalalöögist sai Eesti teravaim vägivallaintsident, kuni uus valitsusliit hakkas ametisse panema ministreid.

Aga vastandlik on ka see, kuidas keegi vägivallajuhtumeid tõlgendab. Kuigi ajakirjanduse ja enamiku poliitikute sõnavõttudes jäi kõlama, et vägivaldsed olid EKRE-meelsed meeleavaldajad ja ohver oli eurosaadik Tarand, ei puudunud ka teistsugune seisukoht. Et Tarand, tuntud provokaator, sai meeleavaldusel täpselt seda, mida ta sinna norima läks, ja paras talle. Samamoodi jagunes maailm kahte leeri 13 aastat tagasi, mil jalgpalli MM-võistluste finaalis mõistsid ühed hukka Zinedine Zidane’i, kes lõi peaga Marco Materazzit, ent teised leidsid, et Materazzi sai paugu igati asja eest.