Ülevaade: 19-aastaselt salaja võidukihutamist alustanud Niki Lauda käänuline elutee

Niki Lauda. Foto: POOL / REUTERS

Esmaspäeval lahkus 70-aastaselt (22.02.1949–20.05.2019) kolmekordne vormel 1 maailmameister Niki Lauda. Postimees vaatab tagasi vormelilegendi eluteele.

Andreas Nikolaus «Niki» Lauda sündis 1949. aastal Viinis tööstusperekonda. Vanemate teadmata (nad olid mootorispordi vastu – toim) tegi ta 19-aastaselt võidusõidudebüüdi Mini Cooperiga. 1971. aastal ehk 21 aasta vanuselt võttis Lauda pangast ligi 34 000 eurot laenu, et osta endale koht vormel 2 sarja tiimis March. Kiirelt tõusis ta Marchi meeskonna F1-tiimi, mille ridades tegi 15. augustil aastal 1971 debüüdi (Austria GP).

Kuna masin polnud piisavalt tasemel, siis lõi Lauda mõneks ajaks käega. Tõeline läbimurre saabus 28. aprillil 1974, kui ta teenis Ferrariga Hispaania GP-l esimese – kokku karjääri jooksul 25 – etapivõidu. Möödus aasta ning Lauda tuli esimest korda maailmameistriks, kui võitis 14 etappi kestnud hooaja jooksul viis võidusõitu.

Niki Lauda karjääri esimene etapivõit vormel 1 sarjas. Foto: STF / EPA

1. august 1976 – saatuslik päev, mil Lauda sattus Saksamaal Nürburgringil karmi õnnetusse, mille tagajärjel jäi austerlane süttinud autosse kinni. Ehkki kolmanda astme põletuse saanud Lauda kahjustas kõvasti oma pead ja nägu ning hingas sisse ka mürgiseid gaase, mis tekitasid vormelisõitjale suuri kopsukahjustusi, siis ime läbi eluga pääsenud Lauda oli kõigest 40 päeva hiljem taas stardis, kui sai Itaalia GP-l neljanda koha.

 

1977. aastal krooniti Lauda teist korda maailmameistriks. 1978. aastal liitus ta ühe miljoni USA dollari suuruse palga eest Bernie Ecclestone’i meeskonnaga Brabham, kuid 1979. aasta Kanada GP treeningu ajal tegi äkkotsuse karjääri lõpetamisest. Samal aastal lõi ta ühe oma kolmest lennufirmast, mille nimeks sai Lauda Air.

Niki Lauda (esiplaanil) kaotas 1976. aastal Ferrari ridades maailmameistritiitli kõigest ühe punktiga McLareni roolis karjääri ainsaks jäänud tiitli võitnud James Huntile (taga). Foto: / AP

1982. aastal tegi Lauda tagasituleku, kui liitus seninägematu palga (3 miljonit USA dollarit – toim) McLareniga, mille ridades tuli 1984. aastal kolmandat korda maailmameistriks. 25. augustil 1985 võitis Lauda karjääri viimase ehk 25. etapi (Hollandi GP) ning tegi hooaja lõpus karjääriga teist korda otsustavalt lõpparve.

1993. aastal naasis Lauda vormel 1 sarja juhtivale positsioonile, kui Ferrari toonane president Luca di Montezemelo kutsus ta meeskonda nõuandjana abiks. Keset 2001. aasta hooaega asus Lauda juhtima Jaguari vormel 1 tiimi, kuid meeskonda ei saatnud edu ning 2002. aasta lõpus koondati ta koos 70 teise juhtivtöötajaga.

Septembris 2012 nimetati Lauda Mercedese vormel 1 meeskonna juhatuse esimeheks, misjuures ta osales läbirääkimistel, mille järel teenis nüüdseks viiekordne maailmameister Lewis Hamilton Mercedesega kolmeaastase lepingu.

Niki Lauda (vasakul) ja Lewis Hamilton. Foto: XPB / XPB Images/Press Association Images

2018. aasta augustis tehti Laudale Viini keskhaiglas kopsusiirdamisoperatsioon, mistõttu veetis ta haiglas kaks kuud. Lisaks sattus Lauda käimasoleva aasta alguses haiglasse kopsupõletikuga. 1997. ja 2005. aastal siirdati talle neerud.

20. mail 2019 suri Lauda keset und ühes Šveitsi erakliinikus.

Laudat jäävad mälestama teine naine Birgit koos 2009. aastal sündinud kaksikute Maxi ja Miaga, kaks poega (Mathias ja Lukas – toim) esimesest kooselust Marlene Knausiga ning kolmandast suhtest poeg Christoph.