Uus spordimood - võistlustele loomakostüümis!

Sulev Kraam üle-eelmisel nädalavahetusel Tartu maastikumaratonil roosa põrsa kostüümis. Foto: Imre Avaste/Sportfoto

Suure IT-firma äriarenduse juht köidab juba seitsmendat aastat suurtel rahvaspordiüritustel tähelepanu sellega, et osaleb loomakostüümis. Temast on saanud Eesti tuntuim loomrõivleja. Tema valikut ja tegevust võib pidada omamoodi protestiks. Mille vastu? Eks lugege!

Alguses oli kaelkirjak. Selline pehme ja nunnu, justkui kodulooma eest. Sõprade kingitus Sulev Kraami naisele.

Siis tuli Sulev Kraamil mõte. Et teeks endale kaelkirjaku kostüümi. Ajaks selle selga ja läheks võistlema. See oleks midagi uut ja teistsugust.

Aja ja koha nimel võistlemine oli end ammendanud. Ta oli endalegi üllatuseks võitnud vana rasva ehk varasemate aastate treeningute pealt Viru suusamaratoni lühikese maa, 25 kilomeetri sõidu. «Pärast tundsin, et see oli minu treeningute karikast viimane piisk, mis alles oli jäänud,» meenutab Kraam (38) kuue aasta tagust talve.

Kuu aja pärast toimuvale Tartu maratonile pole vähese ettevalmistuse tõttu mõtet võistlema minna, järeldas ta toona. Kui läheks äkki loomakostüümis, tekkis mõte.

Mõeldud, tehtud. Kostüüm jäi endal küll tegemata – selle laenutas ta moestuudiost Must Luik –, aga Tartu maratoni 63 kilomeetrit said kaelkirjakuna läbi suusatatud. Aega kulus üle nelja ja poole tunni (2482. koht), ligi tund rohkem kui aasta varem.

Sest ajast saadik on IT-firma Finestmedia äriarenduse juht Sulev Kraam Eesti rahvaspordiürituste tuntuim loomrõivleja. Selline sõna on läinud käibele nende kohta, kes osalevad võistlustel loomakostüümis. Klubi Tartu Maraton, kelle korraldatav homne Tartu rattaralli ja veel viis jõuproovi moodustavad Eesti populaarseima massispordivõistluste sarja Tartu Maratoni Kuubik, on andnud Kraami originaalsuse ja ettevõtlikkuse tunnustuseks talle koguni alalise ümmarguse stardinumbri – 1000. Loomrõivlejana võistelda pole sugugi kerge, nagu selgus juba kaelkirjakuna. Suusatades, kus ülakeha nõksutab paaristõukeid tehes üles-alla, hakkas pikk kael Kraami sõnul rämedalt töllerdama. Kevadisel jooksumaratonil tuli tõusud võtta kõndides, sest joostes läinuks pikas paksus riietuses meeletult palavaks. Enne järgnenud rattarallit paigaldas Kraam kaela toestamiseks kerge toru, aga probleeme tekitas tugev tuul: selle vastu võitlemiseks tuli sõidu ajal alatasa ühe käega kaelkirjaku ninast kinni hoida.