/nginx/o/2017/09/05/7066549t1h50df.jpg)
/nginx/o/2019/06/02/12224368t1h15bc.jpg)
Seekordne jalgpalli Meistrite liiga finaal ei pakkunud kõrgtasemel intriigi (oli ette teada, et karikas rändab Inglismaale), skandaale (nagu mullu Sergio Ramose Mo Salahi vigastamine) ega ka eelmistes ringides korduvalt nähtud raju draamat.
Tellijale
Kui seitse saab õnnenumbriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liverpool pani ülekaalu Tottenhami vastu üsna stiilipuhtalt 2:0 maksma. Esimene värav löödi kohe mängu alguses, teine päris lõpus. Vahepeal suutis Londoni klubi küll saavutada paljutõotava surve, kuid ei midagi enamat.
Kui mäng läbi, tõusid ühtaegu esiplaanile numbrid kuus ja seitse. Liverpool võitis meistrite karika kuuendat korda, eelkõige andis kõneainet aga värske Euroopa esiklubi peatreeneri Jürgen Kloppi õnnetu seeria lõpp. Sakslane oli erinevates sarjades kaotanud kõik kuus eelmist finaali (kolm korda nii Liverpooli kui Dortmundi Borussiaga), üleeile Madridis pani ta aga needusele viimaks punkti ja seitsmest sai tema õnnenumber.
«Tõtt-öelda tunnen esimeses järjekorras kergendust mitte enda, vaid oma perekonna pärast. Oleme alati suvepuhkusele läinud nii, et mul on kaelas hõbemedal. Ma pole siis just kõige lahedam kaaslane. Nüüd on kõik teisiti. See võit on neile,» rääkis Klopp südamlikult.