Mets videointervjuus: Klavani eemalejäämine on kindlasti suur löök

Eesti meeste jalgpallikoondist ootavad juunikuus ees kaks EM-valiksarja kohtumist, kui esmalt võõrustatakse 8. juunil A. Le Coq Arenal Põhja-Iirimaad ning 11. juunil sõidetakse külla Saksamaale. Mida rääkis valikmängude eel sinisärkide kaitsemängija Karol Mets Postimehele?

Karol Mets, mõni päev on jäänud järjekordsete valikmängudeni. Kui suur löök on koondisele Ragnar Klavani eemalejäämine?

Kindlasti on see meie koondisele suur löök. Tegu on hinnatud mängijaga nii meie kui ka Itaalia kõrgliiga Serie A jaoks. Kindlasti on see meie jaoks suur löök, aga mõistame seda ja aktsepteerime. Tervis on kõige tähtsam.

Kas praeguses olukorras, kus koondisel, mis seal salata, pole kõige säravamad ajad, sellise mängija puudumine on ka vaimses plaanis ju veel mingi lisalöök?

Ma ei oska öelda, kas vaimses plaanis mingi lisalöök. Eelkõige on see suur kaotus, kuna ta on lihtsalt niivõrd väärtuslik mängija. Vaimses plaanis ma ei oska seda praegu kirjeldada.

Mida sina ka ühe koondise juhtmängijana sellelt koondiselt nendes kahes mängus eelkõige tahaksid, kui näiteks võrrelda tsükli algusega? Kus tuleks juurde panna?

Ma arvan, et meie enda ründemängus. Kaitses me oleme võimelised nii-öelda istuma küll, kui on vaja kannatada ja olla. Aga just need perioodid, kus vastane annab meile ruumi ja me suudame minna ettepoole, tuleks olla ohtlikumad, luua momente ning seeläbi lüüa ka väravaid. Muidugi ootan ka kodupubliku marulist toetust! Sellistel hetkedel see kindlasti kulub meile ära.

Kas see on ka mingismõttes koht, kus tuleks näidata sellist tõelist võitlejahinge ja tõelist tahet, kui seis pole tegelikult kõige parem?

Kindlasti rasketel hetkedel annavad sellised asjad, nagu publiku toetus jne annavad ainult lisajõudu ja motivatsiooni, mida hetkel meeskond vajab. Eks kindlasti see on tõestamiskoht kõigile.

Peatreener Martin Reim ütles eelmisel pressikonverentsil, et Ragnar Klavani ja Nikita Baranovi puudumise tõttu võtad sina suure tõenäosusega sisse koha keskkaitses, kus sa oled nüüd ka Rootsis mänginud. On sul endal vahet, kas koondises mängida keskkaitses või poolkaitses?

Eelkõige ma tahaksin ikka meeskonnale kasulik olla. Mina näen ennast kui keskkaitsjat, aga kui meeskond arvab, et ma olen vajalik poolkaitses, siis olen valmis seda rolli täitma. Esmapilgul näen ennast kui kaitsjat.

Kuidas sa oma Rootsi klubi, Stockholmi AIK, esimesed mängud, kuud ja harjumised kokku võtad?

Hetkel ise arvan, et on läinud küllaltki hästi. Meeskonnana oleme suures mängus sees, kaks viimast derbit oleme suutnud võita, mis on publikule ja rahvale ääretult olulised. Hetkel on käimas positiivne periood minu karjääris ja loodan, et see jätkub niikaua kui võimalik.

Stockholmi AIK fännid on vist selline parasjagu omapärane seltskond. Kirjelda natuke seda melu, mis seal mängude ümber toimub.

Jah, mulle tundub, et nad mängu ei jälgigi niipalju, vaid keskenduvad rohkem oma tegemistele seoses lippude, laulude ja müraga (naerab – toim). Vaikset hetke mängus väga tihti ei ole. Kogu aeg käib mingi laulujupp. Täiesti suurepärased fännid ja vahetpidamata toetavad intensiivselt oma meeskonda parema tulemuse nimele pürgimaks. See on ainult puhas nauding.