Eesti meeste jalgpallikoondis jätkas 2020. aasta EM-valiksarja kodumurul, kui kaotas Põhja-Iirimaale valusal moel 1:2. Eesti asus avapoolajal kohtumist Konstantin Vassiljevi oivalisest karistuslöögist juhtima, ent Põhja-Iirimaa napsas võidu 77. ja 80. minuti väravatest. Eesti jätkab EM-valiksarja punktideta.
Blogi ja galerii: pikalt eduseisu nautinud Eesti lagunes mõne minutiga ja kaotas Põhja-Iirimaale (2)
Enne mängu (autor Andres Vaher):
Täna õhtul saab selgeks, kas julge hundi rind on rasvane või haavleid täis.
Eesti jalgpallikoondise peatreeneri Martin Reimi eilsest pressikonverentsist sai teha üheselt säärase järelduse. EM-valikturniiri tabelis 0:2 kaotus Põhja-Iirimaalt kirjas, lausus Reim uue duelli eel sama vastasega konkreetselt: «See on üks neist mängudest, kus peame mõtlema punktide noolimisest. Vastavalt sellele tuleb ka mängida, võib-olla isegi natuke riskides.»
Märtsis Belfastis jäi Eesti selgelt rongi alla. Põhjaiirlaste mänguline ülekaal peegeldas lõpptulemust ilmekalt. Nüüd on aga kõik teisiti – vähemalt nii loodavad seekordsed võõrustajad, sinisärgid.
«Meie kodu on meie kindlus. Samuti loodame, et meie mängijad on nüüd paremas vormis kui toona,» tõi Reim välja peamised tegurid, mis usku süstivad. «Võõrsil jäime algusest peale igale poole hiljaks ja hätta. Jalgadest, peast, füüsilises osas. Nüüd peame olema palju enesekindlamad.»
«Oma staadion ja fännid annavad kindlasti olulise lisajõu. Peame rohkem ja julgemalt palli valdama ning olema agressiivsemad. Meil on kodus hea võimalus võidelda punktide eest,» sõnas vasakkaitsja Artur Pikk.
Eesmärk: minna panema. Tasakaalukalt, aga julgelt
Kümmet nädalat eristavad asjaolud ja uued sihid välja toodud, selgitas Reim, kuidas kaalukauss enda kasuks kavatsetakse kallutada. Pealiku suust kõlasid korduvalt väljendid «palliga mäng», «enesekindlus», «julgus» ja nii edasi.
Tema soovidest andis pasliku pildi ühe kaugete aegade taguse sõnademängu parafraseerimine. Enne koduheitlust Hollandiga tutvustas Tarmo Rüütli kord oma taktikavalikut lihtsakoeliselt: «Küsimus on selles, kas panna minema või minna panema.» Too ütlus jääb ilmselt igaveseks meie jalgpallifolkloori, Reim sai eelkäija vaimukust aga edasi arendada.
«See «panna minema»-variant ei tule kõne allagi. Kindlasti viimane asi, millele mõtleme. Püüame minna panema. Aga tasakaalukalt,» vastas Reim.
Väljakule lähevad need 11 meest, kes palliga mängus meie arvates kõige paremas hoos.
Martin Reim koosseisuvalikust
Mida aeg edasi, seda enam koorus ta jutust välja selge pilt: Eesti-sugune meeskond ei jäta iial kaitset unarusse, kuid täna õhtul on Lilleküla lahingutandrile oodata tavapärasest ründavamalt häälestatud kaardivägi. Seda ilmestasid paljud Reimi laused.
«Kui tahame siit midagi saada, tuleb vastavalt sellele ka mängida. Võib-olla ka natuke riskides.»
«Tuleb olla julge ja enesekindel. Eriti palliga mängus. Seda poolt tuleb selgelt parandada. Teravuseta väravaid ei sünni ja mänge võita ei saa.»
«Väljakule lähevad need 11 meest, kes palliga mängus meie arvates kõige paremas hoos. Tean, et see võib ka valusalt kätte maksta. Aga peame olema julged, kaotada meil midagi ei ole.»
Viimase – ja kahtlemata kõige tähendusrikkama – mõttekäigu täpsustamisel valis Reim senisest samuti mõnevõrra erineva lähenemise. Kui tavaliselt ei soostu ta algrivistusse kuuluvast isikkoosseisust üldse kõnelema, siis eile oli meedia ees veidi lahkemas meeleolus.
Nii sai avalikkus teada, et «suure tõenäosusega kasutatakse sedapuhku nelja-, mitte viiemehelist kaitseliini ning mahutatakse keskväljale nii Konstantin Vassiljev, Mattias Käit kui Artjom Dmitrijev»; samuti et «suure tõenäosusega alustab üks koondise debütant».
«Meil on neid nimekirjas kolm (Erik Sorga, Vlasi Sinjavski ja Vladislav Kreida – toim). Nad on treeningutel väga tublid olnud. Ma ei näe põhjust, miks nad ei võiks vajadusel ka alustada. Usun, et sellest sünnib kasu nii praegu kui lähemas tulevikus,» rääkis Reim. Seega on võimalik, et tipuründajana pälvib Reimi usalduse 19-aastane floralane Erik Sorga, Premium liiga senine suurim väravakütt. Samas tundub loogilisem siiski Rauno Sappineni eelistamine.
Põhjaiirlaste treener eeldab võrdset heitlust
Põhja-Iirimaa on viimase kümnendiga teinud suure arenguhüppe. Kolm aastat tagasi mängiti EM-finaalturniiril – ja mitte üksnes ei mängitud, vaid murti koguni 1/8-finaali. Viimasele MMile pääsemisest jäi õige napilt puudu, Rahvuste liigas kuuluti eliitseltskonda, kust küll välja pudeneti.
Võrreldes aga Põhja-Iirimaa tulemusi kodus ja võõrsil, toob statistika välja parasjagu suure erinevuse. On’s see meie suurim lootus ja võimalus?
Martin Reim: «Nad on ise kõva häälega välja hõiganud, et Saksamaa ja Hollandiga edasipääsu nimel heitlemiseks peavad Eesti ja Valgevene vastu kindlasti maksimumpunktid võtma. Ma ei usu, et nende hoiak kodus näidatust liiga palju erineb. Tegelikult pakkusid nad ka Rahvuste liigas võõrsil häid mänge, lihtsalt tulemused polnud ilmselt päris soovitud. Ka viimases sõpruskohtumises Iirimaaga ei huvitanud neid justkui üldse, et mängiti võõrsil.»
Michael O’Neill: «Belfastis valdasime palli ligi 75 protsenti ajast. Tekitasime võimalusi, ei löönud küll piisavalt kiiret väravat, aga olime kannatlikud. Eeldan, et Eesti tahab kodumeeskonnana rohkem ise luua ja et mängupilt on rohkem tasakaalus. Tahame võita, aga ei mõtle väravate vahe parandamisele – me ei ole nii suur jalgpalliriik ning oskame vastasesse suhtuda täie tõsidusega. Alahindamist ei tasu meilt loota.»
Kas ilm annab külalistele eelise?
Arvestades siiakanti jõudnud kuumalainet, ei saa jätta tähelepanuta, kas ja kuidas võib ilm tänase kohtumise kulgu mõjutada?
«Me ei tea, kas paistab päike või kallab vihma. Aga meil ei ole õnneks vastas Lõuna-Euroopa meeskond. Tuleb mängida vastavalt tingimustele. Kindlasti ei saa see olla segav faktor. Ma ei usu, et kumbki saab eelise, ükspuha, milline ilm ka on,» ütles Eesti peatreener Martin Reim.
Ent põhjaiirlaste jutust tuli välja üks omapärane tegur, mis võib – vähemalt teoorias – külalistele koguni kerge eelise kätte mängida. «Jätsime seljataha väga õnnestunud treeninglaagrid Manchesteris ja Austrias. Positiivne oli ka see, et Austrias valitsesid neli päeva väga palavad ja niisked olud, millega saime harjuda,» rääkis põhjaiirlaste juhendaja Michael O’Neill.