Priit Pullerits: Eesti jalgpallil pole lootustki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Priit Pullerits
Priit Pullerits Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eesti jalgpall toetub kahele jalale, millest kumbi paraku kusagile ei vii. Esiteks teadmine, et enamasti satub tiitlivõistluste kvalifikatsiooniturniiril meiega samasse alagruppi mõni Gibraltari-sugune, keda saab võita 4:0. Teiseks lootus, et ehk tuleb vastu ka mõni Euroopa keskmik, kellelt võiks ilusal päeval viigi kätte saada.

Kui kõik soodsad asjaolud kokku jooksevad, võib juhtuda, et ei peagi leppima alagrupis eelviimase kohaga, mida on sel aastatuhandel juhtunud kümnest korrast viiel. Kusjuures korra, kaheksa aastat tagasi, õnnestus EMi kvalifikatsiooniturniiril tulla Itaalia järel koguni teiseks.

Taevale tänu, et toona ei juhtunud imet – see on kolmas asi, millele Eesti jalgpall loodab – ja Eesti finaalturniirile ei jõudnud. Sest see, mis Eestit play-off’is kahe mängu kokkuvõttes 5:1 võitnud Iirimaaga EMil juhtus, ei olnud ilus. Iirlastest ei olnud teistele mingit vastast. Kolmest mängust kolm kaotust, väravate suhe 1:9. Õudne kujutleda, mida teinuks teised EMil Eestiga. Meile jäänuks vaid rahvuslik häbi ja alandus.

Tagasi üles