Eesti võitles end suurest kaotusseisust mängu tagasi, aga jäi EM-valikturniiril võiduta

Eesti koondis andis EM-valikmängus kapten Martin Johannsoni eestvedamisel ja Rasmus Otsa tõrjete abil südika lahingu Sloveeniale. Foto: Helin Potter

Eesti meeste käsipallikoondis lõpetas 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängud Sloveenias. Avapoolajal jäädi suurde kaotusseisu, aga võideldi võimsalt ning teisel pooltunnil jõuti kahel korral tituleeritud vastasest kahe värava kaugusele. Sloveenia sai raske 32:28 (19:11) võidu.

Sloveenia legendaarne peatreener Veselin Vujovic tegi pärast kolmapäevast kaotust Lätile koosseisus koguni kuus muudatust. Tunamulluse MM-pronksi laiast mängijatevalikust annab tunnistust, et kaks uustulnukat tegid Eesti vastu paksu pahandust, ent tegu oli ka tänavu Euroopa meistrite liigas Veszpremi Telekomiga hõbeda võitnud Gašper Marguči ning Mait Patraili meeskonnakaaslasega TSV Hannover-Burgdorfist, Nejc Cehtega.

Kohtumise algus kujunes Eestile kohutavaks – visked ei tahtnud kuidagi leida teed raamide vahele, patustati pallikaotustega, Kristo Voika eksis karistusviskel ning pisut enam kui kolme minutiga põgenes kodumeeskond 4:0 eduseisu. Kellal oli kulunud 7:07, kui Kaspar Lees saatis vastase vähemuses mängides palli tühja väravasse, seisuks 4:1.

Esimesest ehmatusest toibununa said eestlased rünnaku toimima. Rasmus Ots tegi väravasuul esimesed tõrjed, Armi Pärt ja Karl Toom vähendasid tosinaminutilise mängu järel kaotusseisu 6:4 peale. Kolm minutit hiljem tuli Toomi viskest 8:6 ning miski ei ennustanud järgnevat mõõna.

Tehnilist praaki tuli ridamisi, ei aidanud ka peatreener Thomas Sivertssoni võetud minutiline mõttepaus. Kuidagi ei suudetud pidurdada Margučit ja joonemängija Matej Gaberit – Sloveenia tegi 7:0 vahespurdi ja kuigi Eesti koondise kaheksaminutilise väravatepõua lõpetas 23. minutil Toom, oli seis selleks hetkeks juba 15:7.

Sloveenid kasvatasid korraks edu juba kümneväravaliseks, aga viimasel minutil tabas esmalt Henri Hiiend ja mõni sekund enne lõppu kiirrünnakust ka Henri Sillaste ning vaheajale mindi seisul 19:11. Teine pooltund algas põgusalt rõõmsamates toonides – Ots tegi kaks tõrjet ja Sillaste vähendas veel kaotusseisu.

Siis tuli korralik pommitamiseperiood, sest kolme minutiga viskasid meeskonnad kuus väravat, kahjuks läksid neli neist võõrustajate arvele. 41. minutil juhtis Sloveenia pärast Cehte tabamust 26:17 ja küllap arvasid kõik Koperi spordisaalis viibinud pealtvaatajad, et mäng on tehtud.

Vujovicile aga mängupilt ei meeldinud ja ta näitas minutilisel mõtlemisajal tundeid vägagi värvikalt välja. Kasuks tuli see hoopis eestlastele – veidi uskumatugi, aga üht Euroopa tipptiimidest hoiti pea kümme minutit «kuival» ja sinna sisse mahtus neli minutit vähemuses mängimist!

Algas kõik Toomi värava ja Otsa karistusvisketõrjega. Sillaste realiseeris kaks korda järjest kiirrünnaku, temast võttis eeskuju Roosna ning seisul 26:23 võttis Vujovic 45. minutil uuesti mehed kokku. Ots aga peatas veel kaks vastaste viset ning Eesti 7:0 vahespurdi lõpetuseks tegi Toom 26:24!

Korduvalt oli võimalus vahe minimaalsekski vähendada, aga vastased tõid väravasuule tagasi avapoolajal hästi mänginud Rok Zaponšeki. Eesti peatreener kasutas julgelt kõiki pallureid, kaitsesse tõid vajalikku värskust ja agressiivsust noorema põlvkonna mehed Hendrik Varul ja Markus Viitkar.

Sloveenia sai ette 28:24, ent Celminš ja Varul nõelusid vahe jälle kaheväravaliseks. Siis tuli aga väga valus eemaldamine Celminšile ja vastased tegid uue spurdi juhtimaks 32:26. Viitkar ja Roosna ilustasid veel numbreid, aga hoolimata võimsast võitlusest tuli Eestil vastu võtta 28:32 kaotus. Toom viskas kaheksa ja Sillaste kuus väravat, Otsa arvele jäi 17 tõrjet.

«Kohtumise algul olime rünnakul liiga tagasihoidlikud, saime küll mängu tagasi, aga hakkasime siis palju eksima. Sloveenia oskab sellistes olukordades vastast kiirelt karistada. Teisel poolajal õnnestus oma mäng oluliselt paremini toimima saada ja oli näha, et vastased sattusid suure pinge alla,» kirjeldas Eesti peatreener Sivertsson sündmusi.

«28:26 seisul antud Celminši karistus oli minu silmis liiga karm ja kahjuks me enam lähemale ei jõudnud. Aga meie poiste võitlusvaim ja silmades põlev soov maailma tippkoondisele vastu hakata oli kõige muljetavaldavam. No ja muidugi Rasmus Otsa hullumeelselt hea mäng postide vahel!» ei jätnud Sivertsson kiitmata Eesti väravavahti.