/nginx/o/2017/09/05/7066549t1h50df.jpg)
/nginx/o/2019/06/16/12271004t1hebd1.jpg)
Eesti võrkpallimeeskond on mõni päev enne hooaja esimese poole kulminatsiooni, kodust Euroopa Kuldliiga finaalturniiri halastamatu küsimuse ees: kas mõõn suudetakse ületada ja kokkumäng leida või mitte?
Tellijale
Paanika? Või nüüd alles läheb mänguks? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sinisärgid teenisid kuuest alagrupiheitlusest kaks võitu – kodus alistati 3:2 nii Horvaatia kui Holland –, kuid viimasest kohast need ei päästnud. Tõsi, meie peamine löögirusikas lõpetas puhkuse alles mai lõpus, samuti oli ette teada, et finaalturniirile pääseme võõrustajana niikuinii.
«Oleme täiesti uues olukorras. Tean meie tegelikku tugevust ning ka seda, et kui mäng jooksma hakkab, saab päris tore olema. Aga kui oleme väljakul nagu täna, polegi mingit vahet, kes meile poolfinaalis vastu tuleb,» lausus koondise kapten Kert Toobal pärast üleeile Tartus Hispaanialt saadud 0:3 sauna. Mõni päev varem jäädi sama tulemusega alla ka Hollandile.