Kas 3x3-mäng Eesti korvpalli Nokiaks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna: Eesti koondislaste (ees Annika Köster, vasakul Kadri-Ann Lass, taga Janne Pulk, paremal Merike Anderson) emotsioon pärast poolfinaalis saadud võitu Valgevene üle. FOTO: Minsk2019.by
Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna: Eesti koondislaste (ees Annika Köster, vasakul Kadri-Ann Lass, taga Janne Pulk, paremal Merike Anderson) emotsioon pärast poolfinaalis saadud võitu Valgevene üle. FOTO: Minsk2019.by Foto: minsk2019.by

Kui Janne Pulk sündis, oli Merike Anderson juba täisealine ja esindanud Eesti koondist. Nüüd, ligi paarkümmend aastat hiljem, võistlesid mõlemad koos Kadri-Ann Lassi ja Annika Kösteriga samuti sinimustvalge all ja võitsid Eestile korvpallis kõigi aegade esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali – Euroopa mängude hõbeda 3x3s.

Meil on olümpiamängude, MMide ja EMide medalivõitjaid. Meeskond jõudnud Vana Maailma parimatega konkureerides esikuuikusse nii enne kui ka pärast sõda, nii naistel kui ka meestel on olnud kõrghetki nõukogude ajal, ent nüüd tõid üks raudne leedi, üks äsja gümnaasiumi lõpetanud piiga ning kaks parimas eas mängijat ära medali. Kui vaadata kõrvalolevatelt piltidelt naiste emotsioone pärast poolfinaalis Valgevene üle saadud võitu ja autasustamistseremoonial, räägivad need rohkem kui tuhat sõna.

«Kui korvpalliga alustasin, oli mu unistus viis-viis-mängus koondisega kuhugi kaugele jõuda,» lausub Anderson heldinult. Tol ajal, oma kolmkümmend aastat tagasi, ei teatud 3x3st veel midagi. See oli tulevikumuusika.

Tagasi üles