Huvitavad faktid Eestile 5 medalit toonud Euroopa Mängude kohta

Euroopa Mängude avatseremoonia.

FOTO: SCANPIX

Äsja Minskis lõppenud 2. Euroopa Mängud olid Eestile erakordselt edukad – meie sportlased võitsid koguni 5 medalit, neist kaks hõbedast ning kolm pronksi. Mängud olid silmapaistvalt suured ka oma mastaabilt, järgnevalt mõned huvitavad faktid.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa avaldas Eesti koondise eest võistelnud ja medaleid võitnud sportlastele ja nende toetajatele tunnistust.

«Kui sportlane kaotab, seisavad tema kõrval treener ja lähedased. Aga kui sportlane võidab, kuulub võit kogu riigile. Tänan meie sportlasi otsustava sihikindluse eest ning sportlaste taustajõude, toetajaid ja lähedasi selle eest, kui meelekindlalt nad on seisnud meie sportlaste selja taga ning alati uskunud. Eesti sportlaste edu ühendab rahvast ning innustab ka eestimaalasi rohkem liikuma ja selle läbi saab meie rahvas tugevam, tervem ja õnnelikum,» lausus Sõõrumaa. 

Teised Euroopa Mängud arvudes:

•  Võistles üle 4000 sportlase 50 riigist, Eesti koondisesse kuulus 68 sportlast. Neist 13 eestlast võistlesid ka eelmistel Euroopa Mängudel 2015. aastal Bakuus.

•  Välja anti 199 medalikomplekti 15 spordialal, millest 2 olid Euroopa meistrivõistlused (judo ja poks) ning 8 läksid arvesse Tokyo olümpiakvalifikatsioonis.

•  Eesti koondis võistles 13 spordialal ning neist viiel alal võitis medali: hõbemedal meeste jalgratta maanteesõidus – Alo Jakin, hõbemedal naiste 3x3 korvpallis – Annika Köster, Kadri-Ann Lass, Merike Anderson ja Janne Pulk, pronks naistemaadluses – Epp Mäe, pronks sulgpalli meesüksikmängus – Raul Must, pronks karate kumites – Pavel Artamonov. Sealjuures kahel alal – 3x3 naiste korvpall ning sulgpall – olid need üldse Eesti esimesed suurvõistluste medalid. Eelmistelt Euroopa Mängudelt Bakuus teenis Eesti koondis kolm medalit: vehklemises hõbe ja pronks ning kreeka-rooma maadluses pronks.

•  Euroopa Mängude medal kaalub 540 grammi, medali läbimõõt on 1 cm ja diameeter on 9,5cm (sümboliseerides Valgevene 9,5-miljonilist rahvaarvu). Ühe medali tootmiseks kulus 20 tundi.

•  Kolm medalisti on lõpetanud Audentese Spordigümnaasiumi – maadleja Epp Mäe, sulgpallur Raul Must ja äsjane vilistlane, korvpallur Janne Pulk. Lisaks osales mängudel praegune Audentese õpilane – sügisel 12. klassi minev iluvõimleja Vasilina Kuksova.

•  Karate kumite -75kg pronksmedalist, 22-aastane Pavel Artamonov kuulub EOK noorte saavutusspordi toetusprogrammi. Eelmise Eesti karate suure medali - samuti pronksi - võitis Artamonovi treener Aleksandr Zõkov ise 1995 EM-il samas kaaluklassis. Artamonov võitis medali oma treeneri sünnipäeval.

•  Eesti koondise vanimal ja noorimal liikmel oli enam kui kolmekordne vanusevahe – noorim Eesti koondislane oli 16-aastane iluvõimleja Carmely Reiska, vanim laskja Anžela Voronova, kes tänavu tähistab oma 51. sünnipäeva.

•  Kõige enamatel aladel – kolmel alal – võistles eestlastest rattur Norman Vahtra: meeste maanteesõidus, temposõidus ning trekisõidus omniumis. Sealjuures teenis Vahtra omniumis 10. koha, kuigi oma trekisõidukogemusi võib ta kokku lugeda päevades ning tegu oli alles tema kolmanda omniumi võistlusega.

•  Võistlused peeti 12 spordiareenil. Turvalisuse tagamisele aitasid kaasa 100 politseikoera.

•  Mängude õnnestumisele aitas kaasa 8000 vabatahtlikku üle maailma, neist vanim 81-aastane britt. Avaldusi laekus 24 000 soovijalt.

•  Toodeti üle 500 tunni telepilti, mida näitasid 117 riigi kanalid.

•  Võistlusi kajastas kohapeal 1200 ajakirjanikku ja 500 teleülekannete tootmisega seotud töötajat.

•  Mängude avatseremooniast võttis osa 22 246 inimest, nende seas mitmed riigijuhid: Valgevene president Aleksandr Lukašenko, Aserbaidžaani president Ilham Aliyev, Gruusia president Salome Zourabichvili, Moldova president Igor Dodon, Serbia president Aleksandar Vucic, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri esimees Milorad Dodik, Venemaa peaminister Dmitri Medvedev.

•  Eesti delegatsioon kandis ava- ja lõpetamistseremoonial Montoni rõivaid, spordi- ja vabaajariietus oli Nike.

•  Delegatsioonid paigutati elama 9 suurest tornmajast koosnevasse sportlaskülla, mis mahutas 6000 inimest. Eesti  koondis sai enda käsutusse ühe maja kaks ja pool korrust.

•  Sportlasküla söökla oli avatud ööpäevaringselt ning mahutas korraga 2000 sööjat. Igapäevaselt valmistati sportlasküla sööklas 250 erinevat rooga, toidu valmistamise ja jagamisega tegeles üle 900 inimese.

2. Euroopa Mängud toimusid 21.-30. juunil Minskis, esimesed mängud peeti nelja aasta eest Bakuus. Eesti koondisesse kuulus 68 sportlast 13 spordialalt: aerutamises, iluvõimlemises, jalgrattaspordis, judos, karates, kergejõustikus, 3x3 korvpallis, laskmises, maadluses, poksis, sambos, sulgpallis ja vibulaskmises. Mängude kavas olevatest aladest ei võistelnud eestlased ainult lauatennises ja rannajalgpallis.

Eesti koondise koosseisust ja tulemustest saab ülevaade erilehel siin.

Võistluste ametlik koduleht asub aadressil siin.

Tagasi üles