Kauaoodatud korvpallipidu Eestisse ei jõua

Karl-Joosep Küngas
Copy
Eesti korvpallipublik kümnendi võidumängus Bulgaaria vastu. FOTO: Andres Haabu/Postimees
Eesti korvpallipublik kümnendi võidumängus Bulgaaria vastu. FOTO: Andres Haabu/Postimees Foto: Andres Haabu / Postimees

Kahe aasta pärast toimuvaid Euroopa meistrivõistlusi hakkavad korraldama Itaalia, Tšehhi, Gruusia ja Saksamaa, kelle õlule jääb ka finaalturniiri play-off-faas. See on kolmas kord Euroopa meistrivõistluste ajaloos, kui võistlused toimuvad mitmes riigis.

FIBA Euroopa türklasest president Turgay Demirel soovib kõigile korraldajatele edu. «Tulevikus on oodata mitmeid turniire ja küll saadab ka teid edu,» lohutas ta korraldusrõõmust ilma jäänud riike, sealhulgas Eestit.

Eestile sai takistuseks see, et Saku suurhall on liiga väike – parimal juhul mahub sinna korvpalli kaema 8200 pealtvaatajat. FIBA üks kriteeriumeid korraldajariigile on 10 000-kohalise mänguareeni olemasolu. Olgugi et varasematel alagrupiturniiridel on keskmine publikuarv jäänud 6000 inimese ligi mängu kohta. Eesti Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul tuleb korraldusõiguse teeninud riikidele au anda. «Kõik konkurendid olid väga tugevad. Minule teadaolevalt said määravaks üksikud hääled. Kõik korraldusõiguse saanud riigid täitsid saali mahutavuse nõudmised – Gruusia ehitab kahe aastaga 15 000 inimest mahutava saali, seda kinnitas Gruusia president Salome Zurabišvili.»

Eile käis Münchenis FIBA Euroopa peakorteris Eesti kandidatuuri tutvustamas meie delegatsioon, kuhu kuulusid peale korvpalliliidu peasekretäri Kuhi ka president Jaak Salumets, liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa, Eesti naiskonna peatreener Janne Schasmin, turundusekspert Oliver Läll, aga ka kettaheite olümpiavõitja ning harrastuskorvpallur Gerd Kanter.

Hoolimata tagasilöögist jäi Keio Kuhi positiivseks. «Oleme kogu selle kampaania jooksul FIBA juhatuses tugevalt esindatud ja järgmisel korral – juhul kui see tuleb – on meil teiste kandidaatide ees suur eelis. Meil on arvestatav toetajaskond olemas.»

Noorenduskuuri läbi teinud Eestil tuleb EMi kohta püüda valiktsükli kaudu, mille esimene mängudeaken algab järgmise aasta veebruaris. Juba kevadel ennast koondises tõestanud Henri Drell end äsjasest otsusest morjendada ei lasknud. «Otseselt kurba emotsiooni pole. Arvan, et oleme võimelised noortega võtma selle koha ka valiksarja kaudu. Mulle ongi alati meeldinud raskem tee. Loodetavasti tuleb veebruaris Eesti rahvas meile Saku suurhalli kaasa elama. See oleks kihvt,» lõpetas talendikas korvpallur oma mõtted.

2021. aasta korvpalli EM Korraldavad Saksamaa, Itaalia, Gruusia, Tšehhi.
Finaalturniir toimub 17.–29. augustini.
Peale Eesti kandideerisid veel Ungari ja valitsev Euroopa meister Sloveenia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles