Korvpalliliidu president Jaak Salumets ütles korraldusõigusest ilma jäämist kommenteerides, et Eestil oleks huvi taotleda EM-i Tallinnasse ka järgmiseks finaalturniiriks.
Salumets: Eestil on ambitsiooni taotleda korraldusõigust ka järgmisel korral
Salumets ütles intervjuus Postimehele, et kui treeneri perspektiivist hinnata, siis oleks 2025 EMi korraldamine isegi parem. «Meil on peale tulemas uus andekas põlvkond. Kui vaadata treeneri seisukohast, siis kuue aasta pärast on nad jõudnud parimasse mängijaikka. See oleks koht, kus teha tulemust!»
Hoolimata õigusest ilma jäämisest, jäi korvpalliliidu president korraldusõiguse taotlemise protsessiga väga rahule. «Kõik inimesed, kes sellega seotud olid, tegid suurepärast tööd. Samuti oli meil väga hea presentatsioon,» tunnustas Salumets asjaosalisi.
Ühest põhjust, miks Eestil siiski korraldusõigus saamata jäi, alaliidu president välja tuua ei osanud.«See oli salajane hääletus, põhjuseid miks üks või teine liige üht- või teistpidi hääletas võib olla erinevad. Korvpalliringkondades sahistataks, et meil jäi puudu kõigest kaks häält,» avaldas Salumets.
Ometi oli alaliidu president nõus, et Eesti kandidatuuris olnud väiksem mängusaal, võis nii mõnegi otsustaja puhul kaalukausi meie vastu kallutada.« Kui ühel pool on Gruusia, kelle president isiklikult garanteerib tuttuue 15 000-kohalise areeni ehitamist, siis see on argument. Kindlasti valikutegijad arvestasid sellega. Minu isiklik arvamus on, et ka Eestis tuleks riigi toel üks esinduslik spordihall ehitada. See suurendaks oluliselt variante siia tulevikus spordi suurüritusi tuua.»
Eesti korraldusõiguse maksumuse kohta Salumets täpset infot anda ei osanud - öeldes vaid, et deposiit FIBAle tõepoolest tasuda tuli.