Nõmme Kalju president: võit võib kõlada küll veidralt, aga samamoodi kõlas see veidralt enne teist mängu Škendijaga

Kuno Tehva. Foto: Tairo Lutter

Nõmme Kalju president Kuno Tehva rääkis Postimehele, et Glasgow Celticu vastu tuntakse austust, kuid mitte aukartust. Samuti kinntas ta, et mängu eest sõlmitav teleleping on tõenäoliselt klubi ajaloo suurim.

Celticuga mängu eesmärkidest rääkis klubi president, et meeskond on mänguks valmis ja proovitakse siiski minna võitma. «Võit võib kõlada küll veidralt, aga samamoodi kõlas see veidralt enne teist mängu Shkendijaga. Ometigi suutsime me tänu suurele usule ja heale mänguplaanile selle kätte saada. Samasuguse tunde ja usuga läheme me Celticu vastu. Me koostame parima võimaliku plaani ja lähme mängudele vastu usus, et pärast kahte mängu pääseme edasi. Eks lõpuks ole näha, mis numbrid tablool on. Meeskond on igatahes mänguks 100% valmis.»

Küsimusele, kas mängijad tunnevad ka sellise maailmakuulsa jalgpallitiimi, nagu seda on Glasgow Celtic, ees aukartust, vastas Tehva kindla eitusega. «Ei tunne. Meil on austus vastase vastu, aga mitte aukartus. Suutsime 2017. aastal võita Maccabi Haifat, mis on väga suur klubi, nii et kõik on võimalik. Oleme uhked selle üle, et saame tuua sellise Celticu Tallinnasse ja ma usun, et see on samasugune suursündmus, nagu on seda näiteks Metallica kontsert. Meie mängijatel on suurepärane võimalus enda oskusi tipptasemel klubi vastu näidata.»

«Ma arvan, et erinevatel kaalutlustel on Lillekülal mängimine mõistlik. Šotimaalt on tulekult umbes 3000 fänni ja Kadrioru staadion jääb kitsaks. Samuti on oodata palju eestlasi staadionile, sest 2007. aastal peetud Newcastle Unitedi ja Levadia mängu külastas 8000 inimest,» rääkis Tehva, miks mäng otsustati pidada Lilleküla staadionil. «Samuti on sellele mängule suur telehuvi, mille tõttu peab mäng toimuma hilisemal ajal, aga Kadriorus on valgustusega probleeme,» lisas klubi president.

Telelepingu suurusjärku ei osanud Tehva veel öelda, kuid kinnitas, et tegu on tõneäoliselt klubi ajaloo suurima telelepinguga. «Hetkel ei oska öelda, aga Eestis oleme neid varasemlat müünud ja need on jäänud kümnetesse tuhandetesse. Selle tulu ja huvi on mõnevõrra suurem. Usun, et see on klubi ajaloo suurim teleleping, aga summa ei ole üüratu.»

Siiski toonitas Kalju president, et selle mängu väärtus ei ole otseselt rahas, vaid kui palju inimesi näeb oma silmaga Eesti jalgpalli. «Selle telelepingu väärtust pole õige mõõta rahas, vaid kui suur hulk inimesi näeb Eesti jalgpalli ja Eesti kultuuri. Saame laiale ilmale demonstreerida meie kohalikku jalgpalli. See ongi kõige suurem väärtus.»

Auhinnarahade kohta rääkis tiimijuht, et kuigi summad on suured, on ka Euroopa mängudes osalemine kallis ning need söövad suhteliselt suure osa sellest ära. «Kuigi solidaarsusmaksed on suured, on ka nendes mängudes osalemine meeletult kallis. Jääb kõlama, et nüüd tulevad suured rahalaevad, aga tegelikult nii ei ole. Meie Euroopa vastased on tihti mitmekümnekordselt suuremate eelarvetega ja nii on raske võistelda. Need maksed ei ole mitte boonusraha, vaid on ikka mõeldud mängudega seotud kulude katteks.»

Šveitsist toodava ründaja kohta jäi Kalju tiimijuht kidakeelseks, kuid lubas, et lähiajal peaks kõik selge olema. «Lepingutele veel allkirjasid all ei ole. Suulised kokkulepped on olemas, aga sündmused hakkavad toimuma täna. Proovime kõik dokumendid kiirelt korda saada ja siis oleme valmis andma konkreetsemaid vastuseid.»

Üleminekute kohta rääkis Kalju tiiimijuht veel, et vaadatakse välismaa poole, sest Eestist ei ole piisava kvaliteediga mängijaid võtta. «Ideaalis tahame tuua igasse liini ühe mängija juurde. Eestis vajaliku tasemega mängijaid ei ole, nii et peame vaatama välismaa suunas. Eksisime talvel paari mängijaga ja tunnistan, et hüppasime üleminekuturul lati alt läbi. Proovime teha kindlaks, et see ei korduks.»

Viimaste aastate euroedu põhineb Tehva sõnul distsipliinilil ja usul endasse. «Suur osa meie euroedust põhineb klubis välja arenenud tarkusel, mille põhilised komponendid on ditsipliin, meeletu meeskondlik usk ja hästi valitud mänguplaan, millega nähakse pikalt ja põhjalikult vaeva. Väga tihti käime ka kirikus.»