Esmaspäeval, 22. juulil täitub 70 eluaastat Soome jooksulegendil ja rahvuskangelasel Lasse Virénil. Neljakordsele olümpiavõitjale ja kergejõustiku superstaarile on kaasa elatud ka siinpool Soome lahte.
Soome rahvussangar Lasse Virén saab 70 (1)
3. September 1972, München, 10 000 meetri jooksu olümpiafinaali viies kilomeeter. Soome spordirahva ootused on kõrgel, noor supertalent Lasse Virén on vahetult enne olümpiamänge püstitanud kahe miili jooksu maailmarekordi, põhjanaabrid jälgivad naelutatult teleriekraanil toimuvat.Soomlastele meelestub 20. sajandi esimene pool: Hannes Kolehmainen, Paavo Nurmi, Ville Ritola, kui «Lendavad soomlased» neil rõõmupisarad palgele tõid…
Virén on kenasti viiendal positsioonil…kuid kukub!
Virén komistab ja maandub siseraja äärde vasakule küljele. Tuneeslane Mohammed Gammoudi üritab soomlasest üle põigata, kuid temagi takerdub ja jääb raja kõrvale lamama.
Põhjanaabrite südamed jätavad telerite ees lööke vahele, kuid Virén tõuseb kiirelt püsti ja hakkab täis otsustavust kahekümne meetri kaugusele eest ära läinud peagruppi taga ajama.
Jooksu esimesel poolel eest ära minna üritanud britt David Belford väsib vedamast ja noor soomlane saab peagrupi hõlpsalt kätte. Mõne aja pärast jõuab ta jooksijate rivi etteotsa.
Kaks ringi enne lõppu ründab Mariano Haro, etiooplane Miruts Yifter, Belgia kuulsus Emiel Puttemans ja Virén üritavad nügides hispaanlase selja taga paremat positisooni leida. Õnneks jäävad kõik püsti.
600 meetrit minna, ja täpselt enne tagakurvi pannakse Soome vibu vinna ja Viren lendab noolena neljandalt kohalt esimeseks. Viimase ringi kella kõlades hakkavad teised maha jääma…
Taevane arm, kas tõesti võtab Soome kulla!
Kuid Puttemans ei anna alla, belglane ripub takjana soomlase kannul, nii mõne meetri kaugusel ja viimases kurvis jõuab põhjanaabrite lootusele järele.
Kas tõesti! Sekundi murdosa näib, et Puttemans pistab lõpusirgel veelgi kiiremini punuma ning napsab kulla.
Kuid ei.
Enne Antero Mertarantat Soome TV-s legendistaatuses olnud spordikommentaator Anssi Kukkola hõiskab üle Soome: «Puttemans on löödud mees! Lasse Viren võitis Soomele kulla!Hea töö Lasse! Võiduaeg on uus Euroopa rekord, ei, maailmarekord 27.38,39.»
Julm võitlus
Montreal, 30. juuli 1976, 5000 meetri olümpiafinaal. Kolm ringi enne lõppu on kogu grupp koos.
Lasse Virén on juba kolmekordne olümpiavõitja, mitmel tippjooksijal on sellest kõrini ja keskendutakse just soomlase löömisele.
Isegi Soomes usuvad vähesed, et Virén suudab Kanadas 5 kilomeetri rajal lõpusspurdiga kulla võtta.
Veel kuni kolm ringi enne finišit on kõik kulgenud uusmeremaalaste Dick Quaxi ja Rod Dixoni plaanide kohaselt. Maileritüüpi jooksijad usuvad, et neil jätkub vastumürki Vireni ulmelisele lõpuspurdile.
1100 meetrit joosta ja Virén asub jooksijaterühma vedama. Lisaks uuesmeremaalastele hoiab hammastega soomlase tempost kinni ka Lääne – Saksa mees Klaus-Peter Hildenbrand.
Nelja kilomeetri vaheaeg on 10.55,41. Virén veab rivi. Sinivalged ristilipud lehvivad staadionil. Viimane ring! Kuus meest soomlase kannul juskui vagunid.
Tagasirge algab, ja see on just Virén, kes viskab veel puid alla. Tema samm pikeneb, kuid viimases kurvis jõuavad tagaajajad hundikarjana järele.
Lõpusirge avanedes kärgatub justkui plahvatus. Virén nõelab siserajal ning Hildenbrand, Quax ja Dixon kihutavad tema õla taga. Mehed on peagi rinnakuti, see on just see hetk, mida mailerid on oodanud, nüüd peaks Uus-Meremaa poisid soomlase eest plehku pistma, kuid… seda ei juhtu!
Anssi Kukkoneni raevukas hüüd: «Viren juhib, 50 meetrit lõpuni, Vireni lõpuspurt peab vastu! Temast saab kahekordne olümpiavõitja neilgi mängudel!» saadab ühe spordiajaloo julmema võitluse lõpussekundeid.
Polnud valikut!
Viren võitis neljanda olümpiakulla ajaga 13.24,76. Quax (13.25,16) võttis hõbeda, ja Hildenbrand (13.25.38) viskus finišijoonel pronksile, mööda Dixonist (13.25,50). Esinelik lõpetas 5000 meetri jooksu 0,74 sekundi sees! Meie Enn Sellik finišeeris 11. kohal.
«Kõva vaimuvõitlus käis,» meenutab Viren 5000m viimast ringi. «Arvan, et kui keegi oleks minust mööda saanud, siis nii olekski jäänud,» rääkis Viren Iltalehtile.
Kuid keegi ei läinud. Viren läks oma teed ja vaadanud tagasi. Kordagi ei piilunud üle õla.
«Polnud muud valikut, kui ainult edasi minna. Nii see juhtus. Teiste kohta on raske öelda, ehk lõppes usk ja jõud. Ei tea,» rääkis Soome rahvuskangelane.
«See on selline võistlussituatsioon, ega sellest palju meelde ei jää.»
Neljakordsest olümpiavõitjast sai Soomes rahvussangar.
Vantaa lennujaamas Montreali lennukilt maha astudes olid teda vastuvõtmas kümned tuhanded rahvuskaaslased. Teda võrreldi Paavo Nurmiga.
Välismeedia kahtlustas juba tollal soomlast veredopingu kasutamises, kuid tühipaljasteks artikliteks need kõhklused jäid.
«Tean, kuidas võidu saavutasin, seega mul on üsna muretu olemine,» ütles Viren.
Olgu öeldud, et veredoping keelati alles aastal 1985.
Viréni treeningkoormused olid rängad. 1971. aastal, enne Müncheni OMi jooksis ta 7881 kilomeetrit, treeningkordi kogunes 772.
«Loomulikult sai tööd tehtud,» ütles ülehomne juubilar.
Perefirma
Töötegemisest pole Virén siiani täielikult loobunud.
«Pean aega ka noortega koos veetma,» räägib viimaseid päevi 69-aastane Viren. Neljandat põlvkonda kivi- ja mullatranspordiga tegelevat firmat juhib Vireni ja abikaasa Päivi noorem poeg Matti.
1972.aasta maailma parim kergejõustiklane töötas aastatel 1999-2007 ka rahvaesindajana Soome parlamendis. Esmaspäeval saab Viren 70.
«Kui midagi tuleb, siis tuleb. Mingit ametlikku vastuvõttu ma küll ei korralda,» ütles Viren endale omasel tagasihoidlikul moel.