/nginx/o/2019/07/23/12398635t1hf588.jpg)
Eesti korvpallikoondis loositi esmaspäeval Euroopa meistrivõistluste valiksarja alagruppi, kuhu kuuluvad Venemaa, Põhja-Makedoonia ja üks neljast EMi korraldaja riigist Itaalia. Tulevast aasta veebruaris alustatakse mängudega ning edasipääs finaalturniirile on vägagi reaalne.
Lähtudes lõppenud maailmameistrivõistluste valiktsüklist, kus suur riikidel puudusid koondisest NBAs ja Euroliigas pallivad mängumehed, siis on loos üsnagi soodne. Näiteks tänasel päeval on Itaalia koondise nimekirjas lausa 8 korvpallurit, kes mängivad just NBAs või Euroliigas. Venemaal on sarnaseid mängijaid veel enamgi, kuna Euroliigas on esindatud venelased koguni kolme meeskonnaga.
Mitmekornde suurturniiride medalist ja Euroopa üks tugevamaid korvipalliriike Itaalia tuleb eeldatavasti sellele valiksarjale vastu eesmärgiga anda mänguaega noorematele mängumeestele, kes oleks põhituumikule toeks kodus peetaval EMil. Itaalia mängib väga lustakat ja kiiret korvpalli, mis peaks meeldima paljudele korvpallisõpradele, aga kuna neil puudub vajadus iga hinna eest mänge võita, siis on nende alistamine ka Eestil vägagi võimalik.
Kõige huvitavam saab olema näha, mis meeskonna paneb kokku Venemaa, sest nende vaieldamatud liidrid mängivad kõik Euroopa tugevaimas liigasarjas ehk Euroliigas. Üksiku erandina on Timofei Mozgov, kes hetkel veel kuulub NBA klubi Orlando Magicu hingekirja. Maailmameistrivõistlustele vedasid Venemaa peamiselt BC Kalev/Cramo konkurendi Lokomotiv Kubani korvikütid, kuid mitmed neist on siirdunud Moskva kahe hiiu CSKA ja Himki ridadesse. Siiski on meie idanaabril VTB ühisliigas väga palju kvaliteetseid mängumehi, kellega võib iga Euroopa meeskonnaga võrdselt mängida ning nende alistamine saab Eestil olema väga keeruline.
Kõige võidetavam vastane on oodatult Põhja-Makedoonia, kelle parimad päevad on selgelt seljataha jäänud. Kõrghetk oli selle endise Jugoslaavia riigi jaoks 2011. aasta Euroopa meistrivõistlused Leedus, kus veerandfinaalis üllatati korraldajaid ning saavutati 4. koht. Seda meeskonda juhtis kodustatud ameeriklane Lester ‘’bo’’ McCalebb, kes peale toonast turniiri pole enam Põhja-Makedooniat esindanud.
Eesti on kohtunud Põhja-Makedooniaga varasemalt neljal korral ning viimati kohtuti omavahel 2017. aastal maailmameistrivõistluste esimeses kvalifikatsiooniringis, kui eestlased suutsid nii kodus kui ka võõrsil vastaste vastupanu murda. Vedavad jõud on Põhja-Makedoonial säilinud ka tänaseni, kuid meil on toimunud selle ajaga verevahetus ehk koondisekarjäärile on joone alla tõmmanud varasemad liidrid Kristjan Kangur, Janar Talts ja Gregor Arbet. FIBA Euroopa edetabelis asub Põhja-Makedoonia Eestist vaid kahe koha võrra kõrgemal.
/nginx/o/2019/07/23/12398591t1h6dad.jpg)
Eesti näitas juba oma südikust ja potentsiaali juba kevadel, kui esmalt tegid noored mängumehed lahkumiskingi eel mainitud kolmele musketärile, alistades Saku Suurhallis hirmkõva Serbia ja vaid mõned päevad hiljem pandi võõrsil kotti teine tulevane EMi korraldaja Gruusia. Aastaga on kindlasti noormängijad palju arengus edasi läinud ning nende kogemuste pagas ainult kasvab. Väga palju sõltub, kuidas ja kas saavad meeskonda aidata meie liidrid Rain Veideman, Siim-Sander Vene ja mitmed noored eesotsas Maik-Kalev Kotsari, Kristian Kullamäe, Sander Raieste ja Henri Drelliga.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/18/12376713t1h81c9.jpg)