Dopingu nõiaring Keenia jooksjate seas: mina kasutan, sest teised kasutavad (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pildil Keenia professionaalne jooksja, kes tunnistas, et on tarvitanud keelatud aineid.
Pildil Keenia professionaalne jooksja, kes tunnistas, et on tarvitanud keelatud aineid. Foto: TONY KARUMBA / AFP

Uudisteportaal AFP toob ühe Keenia maratoonari näitel lugejateni Aafrika jooksjate raske reaalsuse – sport on nende viis raha teenida, kuid konkurentsis püsimiseks peab keelatud aineid tarvitama, sest kõik teised seda teevad.

Sportlane soovis jääda anonüümseks ning AFP kasutas artiklis nime Alex.

Alex ei soovinud enda sõnul keelatud aineid tarbida, vaid ausat sporti teha. Ausa spordiga teenida endale elatist ning raske tööga oma perekond vaesusest välja aidata. Kahjuks aga jõuab talle kohale tõsiasi, et tema konkurendid suudavad süsteemist mööda hiilida ning jõuavad spordimaailmas dopingut tarvitades palju kaugemale.

Ta hakkab kasutama erütropoetiini (EPO), mis stimuleerib punaste vereliblede teket organismis. Mida rohkem punavereliblesid, seda parem on hapnikutransport. EPO on küll Maailma Antidopingu agentuuri keelatud ainete nimekirjas, kuid Keenias ei ole selle aine kasutamine nii hästi reguleeritud.

Alexi kommentaar AFP-le: «Ma pidin seda kasutama, et elatist teenida. Ei ole võimalik võistelda inimestega, kes seda kasutavad ning siis võistlustelt mingit mõistlikku tulemust oodata. Tänapäeva sport ei ole puhas.»

Rahvusvahelistel võistlustel on Keenialaste edu ilmselge – maailma 100-st parimast maratonijooksjast 38 on keenialased. Lisaks sellele teenib maratonijooksuga elatist pea 1000 sportlast, kellest valdav enamus kunagi tippspordini välja ei jõua.

Keenia on dopinguprobleemiga hädas juba kaua, kuid rohkem hakati sellele tähelepanu pöörama 2016. aastal, kui mitu jooksjat Rio olümpiamängudel keelatud ainetega vahele jäi.

2018. aastal avati lõpuks Nairobis testimislabor, mis võimaldas Keenial esimest korda enda riigi tippsportlaste testimisega tõsisemalt tegeleda.

Tagasi üles