«Sellised juhtumid on tõelised erandid. Olukorda võimendas asjaolu, et mõlemad poksijad surid juhuslikult väga väikese vahega. Karm reaalsus, aga vahel juhtub,» räägib 42-aastane Ruuder.
«Kogemus näitab, et traumad esinevad reeglina võistlusspordis ja profitasmel, harrastajate hulgas on ohutus tagatud veelgi kõrgemal tasemel.»
Venelase Dadaševi õnnetus oli endise profivõitleja arvates mitme asja kokkulangemise tulemus. «Kuna profipoksis on raundide arv suur, siis löökide kogusumma on võrreldes üksikute tugevate tabamustega veel hullem. Lisaks ei lõpetatud matši õigel ajal ära, kui ilmnesid esimesed vastunäidustused.»
Ruuderi sõnul on tema ise oma karjääri jooksul suurematest vigastustest pääsenud, kuid ometi sülitab pärast selle ütlemist kolm korda üle vasaku õla. «Võitlusstiili poolest olen kaitsest lähtuv, seda tunnistab ka asjaolu, et mind pole kordagi nokauti löödud. Ei tea siis, kas on tegemist kõva pea või puhta vedamisega,» muigab ta.
«Tüüpilised vigastused on sellisel alal sinikad, verised kulmud ning harva ka luumurrud. Santillana ja Dadaševi surmad on harukordsed,» rõhutas Spordiklubi Kombatis peatreenerina töötav legend.