Koondisega laagris: kas oled valmis meeskonna eest surema?

Eesti koondise võtmemängijaid Robert Täht peab iga treeningu järel jahutama opereeritud põlve jääkülma veega pulseeriva bandaažiga. Foto: Kristjan Teedema

Ettevaatust, see on macho-lugu, kuidas Eesti parim pallimängumeeskond end hooaja tähtsaimaks jõuprooviks, Euroopa meistrivõistlusteks vormi ajab! See lugu on lumehelbekestele, siidikäppadele ja pehmodele mittesoovitatav.

Siin ei ole mingit nüüdisaja tolerantsusjuttu, et ole selline, nagu oled, peaasi, et endaga rahul oled. Niipea kui pikad mehed astuvad Tartu Ülikooli spordisaali, võtab üldkehalise ettevalmistuse (ÜKE) treener itaallane Mirko Fasini nende ihu – käsivarre, kõhu, selja, reie – plycometer’iga nagu tangide vahele. See on mõõdik, mis määrab keha rasvaprotsendi.

Protsent peab olema kümme või vähem. «Kui on üle kümne, oled paks,» sõnab Alar Rikberg, Eesti meeste võrkpallikoondise statistik, kes mõõtmistulemused arvutisse toksib.

Kahel mehel, kelle rumeenlasest peatreener Gheorghe Crețu poolteist kuud enne Hollandis peetavat EM-turniiri Tartusse treeninglaagrisse kutsunud, ulatub rasvanäit veidi üle kümne.