Lumepuudus rapib suusakalendrit

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembris olid Kääriku lumekahurid korraks töös, kuid väga suurt kogust ei suudetud toota.
Novembris olid Kääriku lumekahurid korraks töös, kuid väga suurt kogust ei suudetud toota. Foto: Kristjan Teedema

«Kraadiklaas on nullis ja õues sajab lund – rohelist muru pole enam nähagi,» kirjeldas Jaak Mae eile pärastlõunal Otepääl märku andnud talveilma. Suusarahval on aga veel vara hõisata – maha­sadanud lumekirme sulab sama kiiresti, kui tekkis.


Vihm, lombid, pehme maapind, lihtsalt pori… need sõnad sobivad kirjeldama Eestis valitsevaid olematuid suusaolusid. Ei mingit lund, kuigi kalender näitab detsembrikuu 20. päeva ja üheks Eesti spordi visiitkaardiks oleva murdmaasuusatamise Otepää MK-etapini jääb aega täpselt kuu.

Eile sadanud lörtsisegune lumi on Otepääl tänavu juba kolmas valge sahmaks. «Öeldakse küll, et kolmas lumi jääb maha, aga seekord seda vist ei juhtu,» tõdes esimest talve MK-etapi peakorraldajana tegutsev Mae. «Loodame hoopis selle peale, et neljapäeval tuleb lubatud viis külmakraadi ja kahurid saavad kunstlund juurde toota.»

Kuigi MK-etapini näib olevat aega, pole olukord kuigi roosiline. Mae nentis, et pole väga pikki ilmaprognoose näinud, kuid vähemalt lähiajal ei ole suurt lumesadu ette näha. 11. jaanuar oli lumekontrolli kuupäev ja siis tuleb anda FISile teada, mis võistlusest saab.

Liiga pehme pinnas

«Kõige keerulisem on seis staadioniga. Kuna maapind on pehme, ei saa me lume vedamiseks suurte kalluritega muruplatsile sõita,» selgitas Mae. «Sama probleem on ka metsas. Praegu kasutuses olev kilomeetrine kunstlumering kattub osaliselt rollerirajaga ja on seepärast kõval pinnasel.»

Eesti suusatajad peavadki leppima Tehvandile ja Pärnu lähistele Jõulumäele rajatud kilomeetriste suusaradadega. Mae sõnul võimaldaksid möödunud talvest säilitatud varud pikendada Tehvandi ringi veel kilomeetri võrra. Praegu ei hakata aga poole meetri paksuse saepurukihi all olevat lund raiskama – häda korral loodetakse sellest abi just MK-etapi ajaks.

«Lumepuudus on tänavu kõikjal MK-sarjas probleem ja võistlusi on peetud väga lühikestel ringidel,» rääkis ta. «Kui MK-etapi ajaks lund juurde ei tule, kaalume võimalust ehitada välja vaid sprindirada ja sedagi nii, et staadionit rada ei läbi.»

Tavapärase 5 km pikkuse ringi jaoks lume tootmiseks oleks vaja viis või kuus päeva kestvat külma. Kogu raja ja staadioni katmiseks kulub 13 500 kuupmeetrit lund. «Alternatiivsete variantidena oleme mõelnud ka 2,5 ja 3,75 km pikkustest ringidest,» märkis Mae. «Juhul kui teame, et miinuskraadid püsivad väga lühikest aega, tuleb ümbruskaudsetelt lumekahurite omanikelt abi paluda. Kolm aastat tagasi oli sama seis – kümme päeva enne võistlust polnud maas grammigi lund, kuid tänu külmadele õnnestus seda toota.»

Meistrivõistlused on ohus

Kunstlume tootmine ei tähenda võistluse korraldajatele lisaväljaminekut, sest ka tavalistes oludes valmistatakse raja põhi just kunstlumest. Vahe oleks vaid selles, et raja kõrval riivab koheva lumevaiba asemel silma must maa. Suusainimeste sõidurõõmu see aga ei kahanda.

«Olen ise Kääriku väikesel ringil sõitnud – kuna rada on heas seisukorras, pakub isegi seal tiirutamine mõnu. Tõsi, kui peaksin seda tegema tippsportlase treeninguna, hakkaks pea ringi käima,» rääkis Mae. «Sõita soovijaid on palju, nädalavahetusel oli tegemist, et üldse rajale pääseda.»

Kui MK-etapi korraldajatel on ilmataadiga kokkuleppele jõudmiseks veel aega, siis Eesti meistrivõistlused ähvardavad ära jääda.

27. ja 28. detsembriks planeeritud laskesuusatamise meistrivõistluste toimumise kohta võetakse otsus vastu neljapäeval. Alaliidu peasekretäri Kristjan Oja sõnul oleks võistluse toimumine mõeldav vaid siis, kui Käärikul oleks vähemalt kolm kilomeetrit suusarada. Suure tõenäosusega seda aga ei tule.

«Sellisel juhul peame kohendama ka sportlaste reisiplaane. Kilomeetrisele ringile me ilmselt harjutama ei jää, vaid otsime kusagilt Kesk-Euroopast mõne lumisema paiga. Arvestades järgmisi MK-etappe, on see meile logistiliselt odavam kui näiteks Soome,» arutles Oja.

Ilmselt on ebatõenäoline ka 26. detsembriks Viljandisse kavandantud murdmaasuusatamise meistrivõistluste esimeste distantside toimumine. Erinevalt laskesuusatajatest pole aga murdmaasuusatajatel vajadust otsida uut treeningupaika. «Jõulude ajal saab kodus harjutada ka lühikesel ringil, 27. detsembril sõidab aga koondis nagunii Tour de Ski’le,» tõdes Eesti koondise peatreeneri kohusetäitja Raul Olle.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles