«Tõesti, oleme Adamiga tuttavaks saanud ja enne Euroopa karikat ka napi nädala treeningväljakul näinud. Seega tean üldjoontes, millise elukaga tegemist on. Aga ma ei oska – või õigemini ei saa – veel kindlalt ütelda, kas ja mis meie koostööst tulevikus saada võib.
Ma pole ju treener. Paari aasta eest võtsin Toomas Tankleri enda hoole alla. Tänutäheks selle eest, et ta mu koolirekordi üle lõi. Nii oleme koos vaikselt nokitsenud, aga täiesti amatöörlikul kujul – tema ülikooli ja mina enda muude toimetuste kõrvalt. Olen ikka püüdnud leida aega, et TTÜ staadionilt – mida oleks õigem küll tallermaaks nimetada ja mis on iseenesest täiesti häbiväärne lugu – läbi astuda ja teda veidi nõustada.
Seda kujutan küll ette, et Toomasest ja Adamist võiks saada head võistluskaaslased. Mõlemad on targad, haritud ja mõnusad poisid. Kui nad saaks koos harjutada, oleks see mõlemale parim lahendus. Kindlasti vajavad nad ka treenerit.
Aga kõik see peaks toimuma vähegi professionaalsel moel ja vajaks põhjalikku läbiarutamist alaliiduga. Pärast Eesti meistrivõistlusi on kavas liidu juhtidega sel teemal rääkida. Senise põhjal on vähemalt minul pigem kujunenud mulje, et Adami puhul on tegemist justkui lemmiklooma võtmisega – paned toidu ette, kastreerid veel ära ka ega mõtle, mis edasi saab.
Tahan kuulda, kas ja milline on projekti «Adam Kelly Eesti lipu alla» eelarve, kuidas on lood laagritega. Ja nii edasi. Mina olen seni tegutsenud puhtalt ühiskondlikel alustel. Muidugi olen valmis poisse aitama, aga nii suur vasaraheite patrioot ma ka ei ole, et hakata kogu vankrit üksi vedama. Sponsoreid otsima näiteks. Tegelikult üksi ei saagi, isegi kui tahaks.