Tallinna Maratonile ja Sügisjooksule väljastati rahvusvahelistele nõuetele vastavust kinnitavad rajapassid

2018. aasta Tallinna maraton. Foto: Sander Ilvest

Tuhandeid jooksusõpru ja liikumisharrastajaid kaasava Eesti suurima rahvaspordisündmuse ja rahvusvahelise maratoni programm algab reedel 6. septembril viiekilomeetrise Nike Noortejooksuga, jätkub laupäeval 7. septembril Mesikäpa lastejooksude ning 10 km Optibet Sügisjooksuga ja lõpeb pühapäeval 8. septembril klassikalise maratonijooksu (42,195 km) ning poolmaratoniga (21,1 km). 

Eelmisel nädalal käis Tallinna Maratoni võistlusdistantside radu mõõtmas endine Briti tippmaratoonar Hugh Jones.

Hugh Jones on võitnud nii Londoni, Stockholmi, Oslo kui Reykjaviki maratoni.  Tegemist on ühe enim tituleeritud Briti pikamaajooksjaga. Atesteeritud rajamõõtjana on ta tegutsenud enam kui 25 aastat ning vastutanud ka Londoni olümpiamängude maratoniraja mõõtmise eest. Teisisõnu – tegemist on mehega, kes on näinud tippmaratonide radu nii jooksja kui korraldaja vaatenurgast. 

Jooksuvõistluste radade mõõtmine on väga täpselt reglementeeritud 72 leheküljelises juhendis, kus on kirjas nii mõõteriistade kalibreerimise tingimused, kui maratoni vaheajapunktide määramine.  Vaatamata GPS-i signaali vastuvõtvate seadmete järjest suuremale täpsusele, mõõdetakse ametlikud võistlusrajad ka 2019.a. endiselt mehaaniliste mõõteriistade abiga, mis tagab distantsi maksimaalse täpsuse.  

Jonesi, kes edendab jooksuvaldkonda Rahvusvahelise Maratonide Liidu AIMS peasekretärina, eristab teistest samas valdkonnas tegutsevatest spetsialistidest veel üks väärt omadus. Nimelt on ta üks kahest raja mõõdistamise korda reguleeriva juhendi autorist ehk teisisõnu – teab väga täpselt, kuidas maratonirada mõõdetud ja dokumenteeritud peab olema.

Kõik varasemad Tallinna Maratoni rajad on samuti olnud reeglitepäraselt mõõdetud, kuid kuna igal aastal võistlusrada mõnevõrra muudetakse, tuleb ka rada iga-aastaselt üle mõõta.

Kuivõrd võistlusrajad kulgevad väga suures ulatuses sõiduteel, võeti ka maratoniraja mõõtmine ette öösel, mil liiklus seda tööd minimaalselt segab. Töö hakkas pihta esmaspäeva õhtul kell 11 ning kestis mõni öö praktiliselt hommikutundideni välja. Rajamõõtmistööd lõpetati igal hommikul hiljemalt kell 4.30. Kokku vältasid tööd neli ööd.

«See on väga huvitav rada,» kommenteeris Hugh Jones peale mõõtmise lõppu Tallinna Maratoni uut rada ERRile. «Väga roheline ja küllaltki kiire. Rajal on mõned väiksed tõusud, kuid neid pole palju. Mingil määral tekitab segadust see, et rajal on palju kurve, kuid tavalistele jooksjatele see meeldib. Nad ei taha joosta pikki sirgeid.»

Kahetsusväärse autoõnnetuse tulemusena on Jones tänaseks kahjuks pikamaajooksust loobunud, kuigi maraton on endiselt mehe südames. Seda näitab tema tegevus atesteeritud rajamõõtjana, kui maratonivaldkonda reguleeriva Rahvusvahelise Maratonide Liidu AIMS peasekretärina.

Eelmisel nädalal sooritatud mõõdistamise käigus mõõdeti üle Tallinna maratoni kõikide distantside – 10 km, poolmaratoni ja maratoni rajad. Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF aktsepteerib ametlike tulemustena ainult atesteeritud rajamõõtja poolt mõõdetud ja dokumenteeritud rajal näidatud resultaate. Hugh Jonesi poolt teostatud töö annab seetõttu kindluse nii Eesti jooksjatele, kui siinsel võistlusel startivatele välisjooksjatele, et rada on korrektne ning tulemused ametlikud.

Tallinna Maratoni uute radade passid kehtivad viis aastat, seda loomulikult eeldusel, et rada järgmistel aastatel ei muudeta. Ent senine kogemus on näidanud, et ideaalse raja otsingud (ning Tallinnas teostatavad teetööd) on tähendanud praktiliselt iga-aastaseid rajamuutusi.  

Tänavu seisab Tallinna Maratoni korraldajate ees veel üks väljakutse. Nimelt pürgib võistlus Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF Gold Label märgist kandvate maratonide hulka, mis on otsekui võistlusele antav kvaliteedimärk. Selle märgise saamiseks on vaja lisaks nõuetekohasele rajamõõtmisele vaja täita mitmeid teisigi tingimusi. Kõige selle eesmärk on loomulikult üks – et Eestis oleks rahvusvaheliselt aktsepteeritud tippmaraton, mis on atraktiivne nii harrastusjooksjatele kui tippudele.

Eesti osavõturohkeimaks rahvusvaheliseks spordisündmuseks tõusnud Tallinna Maratonil ja Sügisjooksul osales 2018. aastal kokku 23 940 jooksjat 67 riigist.