Saada vihje

Postimehe aruanne Ungarist. Eesti näitas EMi parimat mängu, aga tabelis on endiselt baranka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nette Peit (rünnakul) EM-finaalturniirl.
Nette Peit (rünnakul) EM-finaalturniirl. Foto: Gerthrud Alatare

Eesti naiste võrkpallikoondis mängis EM-finaalturniiri kolmandas kohtumises Rumeeniaga kui võrdne võrdsega. Mängupilt pakkus põhjust rahuloluks, tulemus kahtlemata mitte. Geimivõit saadi küll kätte, ent punktiarve on endiselt avamata.

Postimehe tähelepanekud eilsest mängust:

Neetud geimilõpud. Meie naiskond oli otsustavatel punktidel äärmiselt ebakindel. Kaks esimest geimi kulgesid kindlalt Eesti koondise taktikepi all, kuni saabusid tähtsad punktid. Pingelistel lõpuhetkedel läksid eestlannad krampi ja varem näidatud ladus mäng oli kadunud hetkega. Hästi toiminud servi vastuvõtt lagunes ning rünnakutel pallid maha enam ei jäänud. Rumeenlannad teenisid esimese geimi lõpus viis ja neljanda geimi lõpus neli punkti järjest, mis neile vastavalt 25:23 ja 25:21 võidud tagasid. Teise geimi saime küll lõpuks kätte, aga seegi tuli raskemalt kui pidanuks.

Blokk. Eesti lühikesekasvuline naiskond teenis Rumeenia vastu koguni 18 blokipunkti, mida on ütlemata palju. Esimeses geimis pandi Rumeenia rünnakud sulustamisega kinni koguni seitsmel korral ja on kahetsusväärne, et sellise näitaja juures geim üldse Rumeeniale kingiti. Rünnakul tagasihoidlik olnud Liis Kullerkann teenis oma kümnest punktist lausa kaheksa blokist. Jah, Rumeenia rünnakud ei olnud nii võimsad kui horvaatide või ungarlaste omad, aga 18 blokipunkti finaalturniiril on kvaliteedimärk.

Eesti blokk
Eesti blokk Foto: Gerthrud Alatare

Nette Peit. Kahes eelmises mängus puudus Eesti koondisel rünnakute liider. Eile kerkis selleks 27-aastane saarlane. Peit sai mängu jooksul 51 tõstet, millest realiseeris 25. Andrei Ojamets tõdes mängujärgses intervjuus, et kuigi plaanis kasutada ka Kristiine Miilenit, olid Peit ja Anu Ennok liiga head, et vahetusega riskida. Ennok oli suurepärane kaitses ja vastuvõtul, Peit säras rünnakul. Tiimitöö.

Väikegi võit. Teine geim kulges esimesega pea identse stsenaariumi järgi. Eesti hoidis paaripunktilist eduseisu, kui lõpus rumeenlannad jälle vahe tagasi tegid. Tekkima hakkas deja-vu tunne. Õhus oli küsimus, et ega ometi jälle. Aga sel korral õnneks mitte. Rumeenlannadel oli kasutada neli geimpalli, kuid Eesti pidas vastu. Nette Peidi löödud serviäss seisul 31:30 tõi Eestile finaalturniiri teise geimivõidu - asi seegi.

Siiras rõõm
Siiras rõõm Foto: Gerthrud Alatare

Vastaste väsimus. Päev varem Ungari 3:1 alistanud Rumeenia oli väsinud. Kahes esimeses mängus rumeenlannade resultatiivseim Ioana Maria Baciu võeti peale teist geimi pingile. Kolm päeva järjest mängida ei ole kerge mitte kellelegi. Kuna Eesti on mänginud turniiril laia rotatsiooniga, paistsid meie naised märgatavalt värskematena. Kahju, et vastaste haavatavus seekord tulemuseks vormistamata jäi.

Tagasi üles