Postimehe aruanne: kümme minutit Flora imelisest poolnädalast

Pall on Pavel Londaku selja taga. Aga mitte võidupall, nagu hiljem selgus.

FOTO: Tairo Lutter

Kes pole just FC Flora (või Paide linnameeskonna) poolehoidja, tundis kindlasti rõõmu, kui Nõmme Kalju jalgpalli Premium liiga võtmekohtumises üsna lõpu eel 1:1 viigivärava sepistas. Miks just nii, selgitab Postimehe aruanne.

Aplaus! Intriig(id) säilis(id). Alles see oli, kui FC Flora pärast suurepäraseid Euroopa liiga heitlusi Frankfurdi Eintrachtiga kodumurule naastes vääratas. Kaotus Tartu Tammekale aitas Levadia tabelitippu. Erapooletud kiibitsejad hõõrusid käsi: tõotab tulla ülivinge kullaheitlus kuni lõpujooneni.

Järgmistes voorudes võttis Flora võõrsil rasked, aga kindlad võidud Kuressaare (3:0), Tallinna Kalevi (2:0) ja Narva Transi (1:0) üle. Levadia libastus aga nelja päeva jooksul kaks korda – laupäeval kaotas Nõmme Kaljule 1:2, eile piirdus Tammeka vastu 1:1 viigiga.

Nüüd juhtis Flora Kalju vastu kuni 81. minutini 1:0. Neljas järjestikune puhta seljatagusega võit  tähendanuks, et Flora edestab Levadiat juba potentsiaalselt seitsme punktiga (64 vs 60 punkti, pluss üks vähem peetud). Kuid Kalju viigivärav tähendas, et tabeliseis on nüüd säärane: Flora 62 punkti (25 mängust), Levadia 60 (26), Paide 55 (26), Kalju 48 (24).

Ehk teisisõnu: ühtviisi suurt põnevust tõotavad nii duell tiitlile (ja rohkem kui miljonile eurole) kui pronksmedalile. Erapooletu jalkasõber võib rõõmustada.

Avapoolaja lõpus mindi korraks ka karvupidi kokku.

FOTO: Tairo Lutter

Mängus rohkem kui kuus punkti. Kui Eesti koondise värske peatreener Karel Voolaid paari päeva eest oma esimese valiku teatavaks tegi, oli esimene tähelepanek: üheksa floralast. Ehk üle veerandi koosseisust. Kui lisada Florast välisklubides laenul olevad Joonas Tamm, Madis Vihmann ja Rauno Sappinen, siis juba pool rivistusest. Voolaiu otsustes polnud midagi ülemäära rabavat, ometi pani tagatoad kihama (või vähemalt vaikselt susisema).

Kindlasti ei mõelnud florakatest koondislased Matvei Igonen, Gert Kams, Märten Kuusk, Vladislav Kreida, Konstantin Vassiljev, Mihkel Ainsalu, Vlasi Sinjavski, Erik Sorga ja pingilt sekkunud Frank Liivak nüüd Kalju – kes on valitsev meister, aga kust pole ainsatki koondislast – vastu murule joostes, et peavad Voolaiu valikuid õigustama. Kuid teatav kaudne tähendus kasvõi kõrvalistele sel küllap ikka oli.

Kui lisada, et rohevalgete algrivistuse mehed Kuusk, Ainsalu, Sinjavski ja Henrik Pürg ei lahkunud Kaljust Florasse sugugi valutult, intriig mõistagi ainult kasvas. Kahtlemata oli tegemist nii sportlikus kui põhimõttelises tähenduses üliolulise arveteklaarimisega.

Patuoinast päästeingliks. Seekordne viik oli Florale kindlasti rohkem kaotuse- ja Kaljule võidumekiga. Mitmel väga erineval põhjusel.

Avapoolajal saavutas võõrustaja mängulise ülekaalu, aga tegutses ümmarguselt (null lööki raamidesse!). Ainuüksi puhkepausi järgse nelja minutiga loodi rohkem teravust kui esimese 45-ga kokku. Esmalt suutis Kalju 39-aastane puurilukk Pavel Londak – jah, tema on endine Flora pallur – jätkata viimaste aegade imeseeriat, tõrjudes Rauno Alliku lähilöögi. Kuid viiv pärast seda oli ka kolmandas nooruses vanameister võimetu, kui Gert Kamsi puraka järel Sander Puri jalast suunda muutnud pall temast möödus.

Kui samad meeskonnad eelmisel korral Lillekülas trehvasid, jäi Liliu 1:0 tabamusest peale Kalju. Täpselt siis, kui hakkas juba vääramatu tõsiasjana tunduma, et Flora võtab sama skooriga magusa revanši, nõelas Kalju vastu. Viimases euromängus rumala punase kaardiga pahapoisi kuulsuse saanud ukrainlane Vladislav Homutov kerkis nüüd Kalju päästeingliks.

Kalju ja meeskonna peatreener Roman Kožuhhovski on viimastest mängudest võtnud sisuliselt maksimumi.

FOTO: Tairo Lutter

Maksab tõhusus, mitte sära. Samal ajal kui floralased seilavad pärivoolu, maadleb Kalju erinevat laadi koosseisumuredega. Vutisõber teab, et Liliu on vahepeal lahkunud Rootsi esiliigasse. Vigastuste süül on Kalju edurivist puudu ka Peeter Klein ja Max Mata. Segasematel asjaoludel pole viimastes mängudes suurrivaalide Levadia ja Kaljuga algrivistusse kuulunud kapten Maximiliano Ugge ja keskvälja mootor Reginald. Flora vastu sekkus Ugge lõpuhetkedeks ründajana, Reginald ei kuulunud sootuks koosseisu.

Ei saa öelda, et Kalju mängupilt neis kahes heitluses just imeline olnuks. Kuid näidatud on sitkust ja võetud neli punkti. Mis on mõistagi peamine – täpselt nagu oli eurosarjas Shkendijat seljatades näidatud tahe ja efektiivsus. Seega tuleb kiita peatreener Roman Kožuhhovski otsuseid ja oskust meeskonda keerulises olukorras juhtida.

Tagasi üles