Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
/nginx/o/2019/08/29/12511641t1h7ca6.jpg)
Eesti naiste võrkpallikoondise debüüt Euroopa meistrivõistlustel õnnestus. Mänguvõit jäi küll teenimata, aga naiskonna esinemine paranes päev-päevalt ja ihaldatud punkt turniiritabelisse lõpuks teeniti.
Turismireisiks EM ei kujunenud ja peatreener Andrei Ojametsa hinne koondisele oli neli miinus. Sellega võib nõustuda. Kahe aasta taguse EMi poolfinalisti Aserbaidžaaniga kohtudes võideti viimasel päeval kaks geimi ning fännidele pakuti emotsionaalset ja nauditavat mängu. Kuigi vastu tuli võtta 2:3 kaotus, tõestas Eesti, et võib heal päeval mängida ka tugevate võrkpallimaadega.
Paberi peal oldi autsaiderid
EM-finaalturniiri alguses oli Eesti naiskonnale eesmärki raske seada. Esimest korda suurturniirile jõudnuna ei olnud nad paberil ühegi vastasega võrreldes soosikuseisuses. Kõige nõrgemasse loosigruppi kuulnud Eestile tundusid jõukohasemateks vastasteks olevat Rumeenia, Ungari ja Horvaatia. Nendest mängudest jäi meie saagiks kaks geimivõitu, aga punkte tabelisse see ei toonud.
Ojametsa sõnul ei soosinud Eestit ka mängugraafik. «Kahju, et paberil nõrgemad vastased jäid turniiri esimesse poolde. Korraldaja Ungaril oli privileeg valida endale meelepärane mängude järjekord. Pakun, et viimases matšis näidatud mänguga olnuks meil Ungari vastu kõik võimalused võita. Aga oleksid ei maksa midagi,» nentis Ojamets.
Mul on väga hea meel naiskonna üle – suutsime nelja aastaga teha päris suure arenguhüppe.Eesti koondise peatreener Andrei Ojamets
«Kokkuvõttes jään turniiriga rahule. Saime kõva kogemuse ning leidsime lõpuks ka enda hea mängu üles. Mul on väga hea meel naiskonna üle – suutsime nelja aastaga teha päris suure arenguhüppe.»
Kuigi oma masinaklassist me silma pähe ei saanud, teenisime punktivõidu sealt, kust poleks oodanudki – Aserbaidžaanilt. Jah, aserid ei mänginud kaugeltki oma parimat võrkpalli. Aga vastaste nõrk mäng ei vähenda meie naiskonna hea esituse väärtust. Võistkonna tugevust näitabki see, kui hästi suudetakse vastase nõrkusi ära kasutada. Üleeile Eesti seda suutis. Suurüllatusest jäi natuke puudu, aga vägev mäng on iseenesest väärtus omaette.
Peatreener Ojametsa leping lõppes
Mis saab edasi? Finaalturniiriga lõppes peatreener Ojametsa leping, eile ta veel ei soovinud edasistest plaanidest rääkida. «Pean maha istuma ja iseendega nõu pidama. Hetkel jään tuleviku osas vastuse võlgu. Alaliidul on kindlasti omad mõtted ja eks meil jutuajamine sel teemal veel tuleb.»
Tartu BigBanki meestevõistkonda juhendava Ojametsa sõnul ei ole tema praegune rollide jaotus ideaalvariant. «Selge see, et meeste võrkpalliklubi treenerina oled naiste volles toimuvaga vähem kursis. Eestis paraku pole klubisid, kus naiskonna treeneritele arvestatavat palka makstakse. Tartu klubis on mul senimaani kahe kohustuse ühitamine õnnestunud. Ei usu, et sellest kujuneks probleem ka edaspidi.»
Kui seni kandsid koondises põhiraskust välismaal tegutsevad pallurid, siis uueks hooajaks naaseb kuulu järgi mõnigi neist kodumaale.
«Väga paljud küsimused naiskonna osas on praegu lahtised. Kes mängijatest jätkavad ja kus jätkavad. Eriti valus teema on sidemängijate osakond, sest nende roll võistkonnas on ülioluline. Järelkasvu vaadates on vara rääkida, et keegi oleks valmis koondisekoha eest isegi konkureerima,» tunnistas Ojamets.
«Rahvuskoondise seisukohalt pole kindlasti hea, kui kodumaale tullakse. Eestis treenitakse vähem kui profiklubides ning siinne tase pole kindlasti võrreldav välisliigadega. Aga eks naistel on ka isiklik elu ja nad peavad otsustama, mis neile mingil eluperioodil tähtis on,» nentis peatreener.
Favoriidid ei vääratanud
Vana Maailma naiste tippvõrkpallis on muutusi vähe. Koondiste taseme vahed kipuvad olema suured ning medalitele mängivad enamasti ikka ühed ja samad naiskonnad. Erandiks ei paista kujunevat ka tänavune EM.
Kaheksast kahe aasta taguse tiitlivõistluse veerandfinalistist lõpetas oma alagrupi kahe parema seas koguni seitse võistkonda. Ainsana põrus Valgevene, kes langes turniirilt sootuks välja, saades D-grupis ühe punktiga viimase koha (play-off’i pääseb igast alagrupist neli paremat). Valgevene oli üks Eesti vastastest Ukrainas toimunud kontrollturniiril. Eestist said valgevenelannad toona jagu tulemusega 3:1.
Ka ükski teine Eesti kontrollmängude vastane finaalturniiril kaheksandikfinaali ei jõudnud. Šveits, kellega Eesti koondis Rakveres kaks sõpruskohtumist pidas, jäi nelja punkti peale ja platseerus D-grupis viiendale kohale. Ukraina teenis B-grupis samuti neli punkti ja pidi edasipääsust suu puhtaks pühkima.
EM-kvalifikatsiooniturniiril Eestiga samas alagrupis mänginud soomlannad olid edasipääsule seevastu meie naistest lähemal. A-grupis Prantsusmaa alistanud põhjanaabrid teenisid neli punkti ja lõpetasid viiendana. Soomlaste edasipääsulootus kadus Kreekalt saadud 1:3 kaotuse järel – kaks punkti rohkem kogunud kreeklannad lõpetasid Soome ees neljandana.
Play-off’i eel peetakse suuremateks favoriitideks Serbiat, Hollandit, Itaaliat ja Türgit. Oma sõna medaliheitlusesse tahavad öelda ka Saksmaa ja Venemaa. Suurriikidele edukas alagrupiturniir tagas olukorra, kus võrkpallihiiud enne veerandfinaali omavahel kokku ei lähe.
Võrkpalli EMi poolfinaalidest ja finaalist teevad otseülekande Kanal 12 ja Postimees.
Naiste EM
Ungari – Eesti 3:0 (25:15, 25:17, 25:15)
Horvaatia – Eesti 3:1 (25:18, 25:17, 26:28, 25:12)
Rumeenia – Eesti 3:1 (25:23, 30:32, 25:19, 25:21)
Holland – Eesti 3:0 (25:18, 25:12, 25:10)
Aserbaidžaan – Eesti 3:2 (25:20, 18:25, 25:22, 22:25, 15:11)
B-alagrupi lõppseis: 1. Holland 12 punkti, 2. Aserbaidžaan 10, 3. Horvaatia 10, 4. Rumeenia 6, 5. Ungari 3, 6. Eesti 1.