Kevin Saar tuli kolmandat aastat järjest quadide Euroopa meistriks

​Kevin Saar tuli kolmandat aastat järjest quadide Euroopa meistriks.

FOTO: Erakogu

Horvaatias Mladina krossirajal sõideti läinud nädalavahetusel quadide motokrossi Euroopa meistrivõistluste finaaletapp, kus krooniti kolmandat aastat järjest võitjaks Kevin Saar.

Võistlusnädalavahetus algas Saarele (Husqvarna) keeruliselt, kui ta võitis kindlalt kvalifikatsioonisõidu. Pühapäeval sõidetud esimeses sõidus põrkas eestlane ühe konkurendiga kokku ning langes neljandalt kohalt kuuendaks, kuid kiiret sõitu tehes suutis ta siiski norralase Christopher Tveraeni (Yamaha) järel teisena lõpetada.

Teise sõidu start tuli eestlasel paremini välja, kui ta haaras kohe liidrikoha, kuid Tveraen ja itaallane Patrick Turrini (Yamaha) ei teinud Saare elu kergeks ning põnev võidusõit kestis mitu ringi. Sõidu teises pooles ei hakanud Saar punktidega riskima ja andis norralasele järgi, kuid uue liidri õnn ei kestnud kaua, kui noormees pidi end raja veerde parkima. Saar tõusis taas esimeseks ja kihutas meistrina ruudulise lipu alt läbi.

Kahe sõidu kokkuvõttes pälvis Horvaatia etapi esikoha Saar. Sõidud neljandal ja teisel kohal lõpetanud rootslane Sune Lewander (Honda) sai teise koha. Euroopa meistrivõistlustel järgnesid 173 punkti kogunud Saarele Turrini (149 p) ja finaaletapil neljanda koha saanud britt Harry Walker (Yamaha, 131 p).

Euroopa meister Kevin Saar: «Nädalavahetus Horvaatias oli närvesööv ja põnev. Laupäevastes trennides saime kuiva rajaga tutvuda, kuid enne eelkvalifikatsiooni kasteti rada täiesti poriseks. Kahjuks kulges rada mäenõlval ning kastmise tagajärjel ei saanud mitu sõitjat mäest ülessegi, vaid veeresid lihtsalt tagurpidi alla. Rajale minnes ebaõnnestusin täielikult ning sain alles kümnenda aja. Olin enda peale väga vihane ja teadsin, et see ei näita veel midagi.

Kvalifikatsioonisõidu stardikoht oli küll päris kehv, kuid endalegi üllatuseks tabasin hetke hästi ning sain stardivõidu. Pärast seda liigseid riske ei võtnud ning nautisin lihtsalt sõitu ja edu finišis järgmise ees oli 20 sekundit.

Pühapäeval tegid korraldajad taas seda, mida poleks vaja olnud. Nad kastsid raja totaalseks mudaauguks. Esimesest stardist sain neljandana minema ja kohe olid prillid üleni mudased ning masin kaks korda raskem. Põhikonkurent tegi minu ees vigureid ja lõpuks põrkasime kokku, mille tagajärjel viskas mul külje ette ja langesin kuuendaks. Võtsin end kokku ja tõusin veel viimasel ringil teisele kohale. Tähtsad punktid olid käes!

Teise sõitu minnes oli mul tiitliheitluses edu 21 punkti ehk tuli kindlasti lõpuni sõita. Start õnnestus suurepäraselt ja sain kohe liidriks, seejärel käis tihe andmine Turrini ning Tveraeniga. Üle poole sõidu kihutasime kõik koos ja pealtvaatajate sõnul oli see hooaja põnevaim sõit. Itaallane väsis lõpuks, aga norrakas ründas edasi. Paar korda käisid meil juba rattad kokku, ma ei hakanud enda tiitliga riskima ning lasin tal minna. Võtsin tempo väga alla, sest etapivõit polnud tähtsaim, kuid kaks ringi enne lõppu jäi Tveraen tehnilise rikke tõttu seisma ja tõusin taas liidriks. Ruudulipu sain esimesena ja kolmas meistritiitel oligi tõsiasi!

Ülimalt super tunne on! Tahaksin tänada kõiki toetajaid ja fänne, kes on mind aidanud. Suurimad tänud lähevad aga isale, kes on kogu mu 11-aastase krossikarjääri ajal olnud mulle toeks – minu kangelane! Kohal olid ka meie eestlastest sõbrad, kirjeldamatu tunne on välismaal võisteldes näha Eesti lippe ja kaasaelamist!»

Tagasi üles