Helen Nelis-Naukas: olen šokeeritud ega tea, kas tahangi enam treenerina edasi töötada

Vehklemistreener Helen Nelis-Naukas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Mullune epeevehklemise Euroopa meister, tänavusel MMil 13. koha saanud Katrina Lehis teatas täna meediale koostöö lõpetamisest treener Helen Nelis-Naukasega. Nelis-Naukas ütles, et on otsusest šokeeritud ega tea, kas leiab enam jõudu ja tahtmist treenerina edasi töötada.

«Olen praegu väga šokeeritud. Ma ei uskunud, et ta niimoodi otsustab. Pärast MMi ta ühel hetkel kirjutas, et tahaks eraldi edasi minna. Kirjutasin vastu, et ta annaks mulle võimaluse. Olen valmis muutma seda, mis talle MMil ei meeldinud – et juhendasin teda matši ajal liiga valjuhäälselt. Kuid tundub, et teda on sellele otsusele mõjutanud keegi teine inimene,» alustas Nelis-Naukas jutuajamist Postimehega.

«Pühendusin talle väga-väga-väga. See oli mu elutöö. Mina aitasin tal pärast lapse sündi tagasi tulla ja nüüd niimoodi nuga selga lüüa...» Kogenud treeneril, Lehist 16 aastat juhendanud Nelis-Naukasel tõusis klomp kurku.

Ta jätkas pärast väikest pausi: «Julia Beljajeva tulemused langesid pärast esimest MM-tiitlit, aga ta ei visanud treenerit üle parda. Ja tuli mõni aasta hiljem uuesti maailmameistriks.

Tegelikult vehklemises treenereid ei vahetata, see pole tennis. Ka Meelis Loit (endine tippvehkleja – toim) ütles, et ta ei usu treenerivahetusse – treener ja sportlane kasvavad ja arenevad koos. Sa tunned sportlast läbi ja lõhki, nõnda saabki jätkuvalt areneda. Ma ei usu, et ma poleks olnud võimeline teda edasi viima. Otsin kogu aeg uut ja uut. Näiteks käisime hiljuti tüdrukutega Viiburis laagris, koostöö venelastega on väga arendav.

Ma ei arva, et treener pole võimeline arenema ja sportlasega edasi minema. See on nagu abielu. Pole nii, et ainult üks pool on halb. See on oskus teha koostööd, leida kompromisse. Keegi pole veatu, aga andsin Katrinale kõik, mida vähegi jaksasin. Kui palju olen nutnud tema pärast, kui palju olen teda üha uuesti trenni toonud.»

Nelis-Naukas märkis telefonikõne ajal mitmel korral, et ta ei tea, kas üldse tahab enam treenerina edasi töötada. «See on tänamatu töö, kui palju sa töötad oma vabast ajast. Otsisin pidevalt sponsoreid, pileteid, majutusi – kõike, mida treeningute, laagrite, võistluste jaoks vaja.»