:format(webp)/nginx/o/2018/09/10/11407051t1h90b4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/20/11294385t1hc30a.jpg)
Järgmisel esmaspäeval, 9. septembril Inglismaal Londonis algavatel paraujumise maailmameistrivõistlustel esindab Eestit üheksaliikmeline delegatsioon – sportlastest Susannah Kaul, Robin Liksor, Kaimar Kaldma ja Matz Topkin.
Matz Topkin läheb paraujumise MMile medalimõtetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesmärgid on Eesti ujujatel sarnased – ujuda isiklikud rekordid või selle lähedased ajad, jõuda finaalidesse ja anda endast parim, seisab pressiteates. Ujujad hindavad oma hetkevormi heaks, kuid kindlasti ei alahinda nad konkurente, sest nad teavad, et kõik on hoolega trenni teinud. Liksor hindab trennis ujutud aegade põhjal hetkevormi heaks.
Eesti ujujad osalesid enne suurvõistlust treeninglaagris Türgis. «Enne laagrit oli kuuma ilma suhtes väike kartus, kuid tegelikkuses see siiski treeninguid väga ei mõjutanud ja isegi 41 kraadise sooja juures oli võimalik treenida,» sõnas Kaldma.
Sportlased ütlevad kui ühest suust, et treeninglaagri tingimused olid suurvõistluseks valmistumisel suurepärased. Kaul lausus: «Sellel ettevalmistusperioodil osalesin kahes treeninglaagris ja ma tunnen, et need olid just need, mida ma vajasin. Ootan juba, et saaksime kohale sõita ning basseini ja olustikuga kohanema hakata.»
Nädal enne võistlust on noored pigem rahulikud ning ootavad võistlust. «Ma ootan Londonisse minekut, kõikide ässade nägemist ja võistlemist,» lausus Topkin, lisades: «50 m selili tahaks lubada mingit värvi medalit ka kaela, aga tiitlivõistlusel on kindlasti teised mehed samuti tippvormis ja medali võitmine ei pruugi ainult minu tulemuse taga kinni olla. 50 m kroolis pean juba hommikul ideaalselt ujuma, et õhtusesse finaali pääseda.»