Henrik Ojamaa: peame oma rünnakut hindama mängudes Valgevenega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eesti jalgpallikoondise ääreründaja Henrik Ojamaa sõnas pärast Hollandile 0:4 allajäämist, et pole oluline, kas kaotad kahe, kolme, nelja või viie väravaga, sest kaotus on kaotus ja keegi ei taha olla kaotaja.

«Muidugi ei taha kunagi olla kaotaja sellises mängus, kus seis jääb 0:4. Üldse ei taha kunagi kaotada, aga see on kuidagi ekstra suur vahe. Ma arvan, et kas on 2:0, 3:0, 4:0 või 5:0 – see ei mängi suures plaanis rolli. Muidugi ei ole hea tunne kaotada. Aga peame mõtlema sellele, mida tegime hästi ja mida halvasti ning siis edasi minema,» märkis Ojamaa.

Rünnakul ei suutnud eestlased 90 minutiga Hollandi väravale erilist ohtu kujutada. Eesti sooritas Hollandi väravale ainult ühe pealelöögi, millega sai teisel poolajal hakkama just Ojamaa. Tema sõnul tuleb Eestil end võrrelda eelkõige Valgevene-suguste meeskondade, mitte maailma tippu kuuluva Hollandiga. 

«Me kaitseme nii madalal ja kui palli võidame, siis oleme vastase väravast nii kaugel. Peame rünnakut pikemalt üles ehitama ja kohe kontrarünnakusse minna on keeruline, sest meil ei ole selleks ees piisavalt mängijaid. Meil oli esimesel poolajal tsenderdusi ja selliseid momente. Teisel poolajal oli üks löök, mida pole väga palju. Aga me peame ennast hindama eelkõige nende mängude põhjal, kui mängime selliste meeskondadega nagu Valgevene,» kommenteeris Ojamaa.

«Tuleb mängust kaasa võtta see, mis oli positiivne. Ja võtta see kaasa järgmisesse mängu,» ütles Ojamaa. Mis on need positiivsed asjad, mis tuleb kaasa võtta? «Üritasime tagant palliga keerulistest olukordadest lühikese sööduga välja mängida. See on suhtumine, mille võime kaasa võtta ja selle peale ehitada.»

Eesti koondise keskpoolkaitsja Karol Mets Hollandi väravatest: «Pisiasjad said määravaks. Teine värav kohe teise poolaja alguses võttis neil pinged täielikult maha. Meil oli plaan, et hoiame seda seisu (üheväravalist kaotusseisu) ja kui see jääb selline, siis tekivad meil omad võimalused. Siis oleks võtnud rohkem riske. Kahjuks tuli see teine värav liiga varajases faasis ja tegi neil elu kergeks.

Hollandlaste tsenderduse kvaliteet on sellisel tasemel, kus mängijad leiavad need vabad tsoonid üles. Meil on selles vallas parandamisruumi: nii tsenderduse blokeerimisel ja kaitsmisel kui ka karistusalas paremini positsioneerimisel.»

Mets rünnakust: «Ma arvan, et tegelikult nad lasid meil mingis faasis mängida. Suutsime esimesest faasist üles tulla teise faasi, palli hoida ja suutsime jõuda ka lõppfaasi, kus nemad koondasid oma jõud kokku. Siis ongi raske leida neid käike. Meil olid mõned löögid ja tsenderdused värava ette. Ei saaks öelda, et istusime ainult kaitses ega suutnud momente tekitada.»

Tagasi üles