Postimehe aruanne Hollandist: palju rõõmustavat, sekka üks väike «aga» (1)
13. september 2019, 20:50
/nginx/o/2019/09/13/12556947t1hd85d.jpg)
Eesti võrkpallikoondis kaotas EM-finaalturniiri avamängu Poolale küll 1:3, kuid maailmameistrilt võetud geim ja meeskonna liidrite hea mäng süstis edasisteks heitluseks kindlasti usku.
Kõige positiivse juures jäi veidi närima siiski üks küsimus: kas peatreener Gheorghe Cretu tegi ikka õigesti, et soodsas seisus varumehed lahingusse saatis? Sellest ja kõigest muust pajatab Postimehe värske aruanne.
Vägev geim, mitte ainult võidu tõttu. Teises geimis näitas Eesti kõike seda, mida ühes võrkpallimängus näidata saab. Tarmukust, kavalust, kartmatust ja mis peamine – murdumatust. See oli kahtlemata Eesti koondise viimaste aastate üks paremaid geime.
Pallingujoone taga pandi sisse kuues käik ning see lõi Poola seni laitmatu vastuvõtu kõikuma. Ühtekokku lõi Eesti teises geimis viis pallinguässa (Timo Tammemaa kaks, Martti Juhkami, Ardo Kreek ja Markkus Keel ühe). Äärmiselt sümboolne, et geimi seisuks 27:25 lõpetas just Keele äss. Nii teenis väärilise palga ka peatreener Gheorghe Cretu, kes julges ta just geimi otsustavateks hetkedeks kapten Kert Toobali asemel sidemängija kohale jätta.
Sümpaatne, kuidas meeskond võitles. Kedagi ei heidutanud, et 13:8 edu muutus kui nipsust 13:14 kaotusseisuks. Ka see mitte, kui 23:21 järel tulid tabloole numbrid 23:23. Samuti Ardo Kreegi vaat et saalist välja lennanud serv seisul 25:24. Ikka pandi samamoodi edasi, suure südame ja tahtmisega. Ja vankumatus sai vääriliselt tasutud.
Treenerite omalaadsed mängud. Eelmisel EMil pidasime Poolaga nonde endi karukoopas Gdanskis 10 000 pealvaataja ees alagrupi viimase mängu. Toonagi võitlesime sitkelt, saime kõigis geimides üle 20 punkti, ent 0:3 kaotus oli tõsiasi.
Nüüd on Poola aga valitsev maailmameister, suvise Rahvuste liiga kolmanda koha meeskond, olümpia valikturniiri veenev võitja – need kiretud faktid räägivad vastase taseme kohta kogu tõe.
Jah, ei saa üle ega ümber minna tõsiasjast, et poolakate belglasest peatreener Vital Heynen ei ladunud kõiki trumpkaarte lauda. Värskel poolakal, planeedi Maa parimaks vollemeheks peetaval Wilfredo Leonil jäigi uue kodumaa eest ametlik debüüt tegemata. Kapten Michal Kubiak tõusis pingilt alles teise keskel seisul 8:13.
Ent selgeid reserve jäi ka meil. Pärast teise geimi hiilgavat võitu läkitas Cretu lahingusse kuuiku Keel, Kollo, Raadik, Tammemaa, Pulk ja Maar. Platsile pääses ka Rauno Tamme. Teine ešelon võitles visalt, juhtis veel 15:13, ent vandus lõpuks skooriga 25:22 jõule siiski alla. Ka neljandas geimis jättis Cretu raskekahurväe kaaslastele kõrvalt plaksutama ning Poola võitis viimase vaatuse 25:17.
Eesti treenerite säärase käigu tagamaid võib kahtlemata mõista. Poola on Poola, tegemist oli turniiri avamänguga ehk avanes hiilgav võimalus kõik mehed nii-öelda sisse mängitada. Ent samas: geim käes, eduseis kolmandas ka kätte võideldud ning ründekahurid Robert Täht ja Renee Teppan istuvad terve geimi pingil. Kas siiski ei pidanuks minema võtma suurt ampsu ehk tabelisse punkti?
Täht, Teppan & Co on elus. Ent oli mis oli, jätame oleksid ja räägime sellest, mis ei lõpe täheühendiga «-ks».
Kaks peamist järeldust esimesest etendusest: Täht ja Teppan on löögihoos ning suve alguses mõõnanud meeskond täie elu juures. Siit on hea edasi minna ning pöidlapidajatel kindlasti, mida järgmistelt päevadelt ja nädalatelt oodata.
Teises geimis lõi Tähe talent eriti muljetavaldavalt särama. Ta virutas kõige raskematel hetkedel haamreid, mis saali vaimustunult kiljuma panid. Kenasti toimis ka vastuvõtt. Selle geimi protokolli kanti Tähe nime taha efektiivsustegur +7. Ühtlast kasulikkust näitas ka Teppan. Lõi palle maha, tõi neid üles, näitas valvsust blokis. Oliver Venno puudumisel on nende kahe mehe panus ülioluline – eriti veel teades mõlemat kimbutanud vigastusekuradit.
Mängu lõpuks sai Täht Eesti parimana kirja 13 punkti (+11), Teppan lisas 9, Andrus Raadik, Timo Tammemaa ja Hindrek Pulk 8. Poola kontosse panustas üleplatsimees Artur Szalpuk 23, Dawid Konarski 17 ja Kubiak 14 silma.
Sinine armee on kohal! Pole enam eriline uudis, ometi oleks täiesti kohatu jätta rõhutamata: ükspuha, kuidas meie meeskonnal ka läheb, sinisärkides vollefännid on maailmatasemel. Juba kolmveerand tundi enne mängu algust lasti häälepaelad valla. Poolakad üritasid tribüünil küll vastuhakku korraldada – täiesti tulutu ettevõtmine. Südantsoojendav oli ka vaadata ja tunda, kuidas meeskond toetajaid tänas – üheskoos nende poole pöördudes ja plaksutades.
Vähe sellest, et kõik see meile teada tõsiasi on. On juba ka muule ilmale. Siinne teadustaja korraldas Eesti – Poola mängule eelnenud Ukraina – Tšehhi heitluse ajal fännidele kerge võistluse. Ehkki Eesti poolehoidjad polnud saalis veel kaugeltki täisrivistuses, võeti hääleharjutuses ometi seljavõit. Ning teadustaja tõdes: «Jah, loomulikult, kindel esikoht siin Eestile! Sinine armee on kohal! Tere tulemast!»
Ehkki 6000 pealtvaatajat mahutav saal oli vaid pooltäis, valitses algusest lõpuni võimas melu ja tõeliselt suure mängu õhkkond. Sisuliselt tühjadele tribüünidele läinud Ukraina – Tšehhi mänguga ei andnud võrreldagi.