UEFA edetabeli süsteem karistab nõrgemate liigade tugevaid klubisid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Amsterdami Ajax alistas mullu kahe mängu kokkuvõttes Torino Juventuse ning jõudis Meistrite liigas poolfinaali.
Amsterdami Ajax alistas mullu kahe mängu kokkuvõttes Torino Juventuse ning jõudis Meistrite liigas poolfinaali. Foto: MARCO BERTORELLO / AFP

Amsterdami Ajax vallutas eelmisel hooajal Euroopa jalgpalli Meistrite liigas mõnegi jalgpallifänni südame. Meeskond mängis loovat ja ründavat jalgpalli, mille toel murti väljalangemismängudes tiitlikaitsja Madridi Real ning turniiri üks suurfavoriite Torino Juventus.

Ajaxi teekonna suutis lõpetada vaid Tottenham Hotspuri muinasjutuline tagasitulek poolfinaali korduskohtumises. Ometi pidi eelmise aasta nelja parema sekka kuulunud klubi alustama tänavust hooaega kolmandast eelringist.

Ajaxi mullune saavutus ei mänginud selle aasta tugevusgruppide määramisel mingit rolli. Kuigi see tundub karm, peitub siin ratsionaalne selgitus. Nimelt määras UEFA selle aasta eurosarjade kohad kahe aasta taguse edetabeli järgi. Seega teadsid mullu augustis koduliiga mängimisega alustanud klubid hästi, mis positsioon neid Euroopasse viib ning kuidas kohad jaotatakse.

Seega on juba teada ka kohad hooajaks 2020–2021. Tänu Ajaxi saavutusele alustab Hollandi liiga selle hooaja võitja järgmist Meistrite liiga hooaega üks ring hiljem ehk play-off’ist. Unistuste maale ehk alagrupiturniirile pääsemiseks tuleb Hollandi liiga meistril võita üks kahemänguline vastasseis.

Kuidas koefitsient tekib?

Üks põhjustest, miks Ajax tänavust Meistrite liigat alles kolmandast eelringist alustas, peitub AC Milani kuus aastat tagasi lisaajal realiseeritud penaltis. Et seost täpselt mõista, tuleb selgitada, kuidas UEFA oma koefitsiente arvutab.

Pärast eelringe, kus punktid jagatakse kahega, teenib klubi võidu eest kaks ning viigi eest ühe paremusjärjestuspunkti. Sellele lisandub neljapunktiline boonus alagrupiturniirile jõudmise eest. Kui klubi jõuab 16 parema hulka, lisandub nende kontole veel viis punkti. Iga järgmise ringi eest lisatakse kontole veel boonuspunkt. Euroopa liigas teenib klubi boonuspunkti alates veerandfinaali jõudmisest.

Klubide võidetud punktid kogunevad nende jalgpalliliidu arvele. Hooaja lõpus lüüakse punktid kokku, seejärel jagatakse saadud arv punkte teeninud klubide arvuga. Lõpliku punktisumma saamiseks liidetakse saadud jääk nelja eelneva hooaja punktisaagiga.

Seega jagati selle hooaja eurokohad 2013.–2014. kuni 2017.–2018. hooajal saavutatud tulemuste järgi. Siinkohal saabki naasta Massimiliano Allegri juhendatud AC Milani juurde. Kuus aastat tagasi alistas Milan Meistrite liiga play-off’is Hollandi klubi PSV Eindhoveni ning pääses alagrupiturniirile.

Milan loositi koos Ajaxiga H-alagruppi. Esimest korda kohtusid klubid oktoobris Amsterdamis. Milan teenis viigipunkti tänu Mario Balotelli 94. minuti penaltile. Detsembri korduskohtumises saadeti Milani poolkaitsja Riccardo Montolivo juba 22. minutil riietusruumi. Ajax domineeris täielikult. Hollandi klubi sooritas Milani väravale 23 pealelööki, millest 11 lendas raami. Palli kontrolliti 64 protsenti mänguajast. Milan jõudis pealöögini vaid kolmel korral, neist ükski ei läinud raami. Mäng lõppes väravateta viigiga.

Kui PSV suutnuks play-off’is Milani alistada, kui Baltoelli oleks hilisel lisaaja penaltil eksinud või kui Ajax oleks ühe rohketest võimalustest San Sirol realiseerinud, oleks Hollandil praegu piisavalt punkte, et Ajax saanuks selle aasta Meistrite liigat alustada üks ring hiljem.

Suurtel liigadel eelis

Teisalt nautis Šveitsi klubi Young Boys tänavu Baseli kuue hooaja tagust edu Euroopa liigas, kui klubi jõudis veerandfinaali. Tänavu sai Young Boys Meistrite liigat alustada play-off-ringist, kuid järgmisel hooajal Baseli teenitud punktid enam ei loe ning Šveits kukub UEFA paremusjärjestuses viis kohta, mis tähendab, et Šveitsi meister peab Meistrite liigat alustama kaks ringi varem ehk teisest eelringist.

On selge, et praegune süsteem diskrimineerib nõrgemate liigade tugevaid klubisid. Kas on õiglane, et Ajax maksab praegu lõivu Utrechti kahe aasta tagusest Euroopa liiga kaotusest Petetburi Zeniidile? Samal ajal, kui UEFA edetabeli neli tugevaimat riiki – Hispaania, Inglismaa, Itaalia, Saksamaa – saavad Meistrite liigas neli kohta ning teenivad automaatselt boonuspunkte juba otse alagrupiturniirile kvalifitseerumisega. Seetõttu on raske väiksematel liigade klubidel nende positsiooni kõigutada.

Vähemalt teab Ajax, et kui sel aastal suudetakse mullust edu korrata ning poolfinaali jõuda, pääseb Hollandi meister lõpuks ometi hooajal 2021–2022 otse alagrupiturniirile.

Algus on selleks igal juhul tehtud, sest Ajax suutis end kahest eelringist läbi murda ning alagrupiturniirile pääseda. Meistrite liiga kolmandast eelringist turniiri alustanud Hollandi meisterklubi sai esmalt kahe mängu kokkuvõttes 5:4 jagu Kreeka klubist PAOKist. Play-off-ringis alistas Ajax aga kahe mängu kokkuvõttes 2:0 Küprose klubi APOELi.

Ajax kuulub tänavusel hooajal Meistrite liiga alagrupiturniiril Londoni Chelsea, Valencia ja Lille’iga H-alagruppi.

Tagasi üles