A. Le Coq Arena oleks suuruselt Eesti üheksas linn

A. Le Coq Arena nimeline linn aerofotol.

FOTO: Erakogu

Eelmisel aastal lõpuni ehitatud A. Le Coq Arena mahutab 14 336 pealtvaatajat. Kui staadionile tuleb täismaja, on seda enam, kui on elanikke Kuressaares, Sillamäel, Valgas, Võrus, Paides, Jõhvis või Haapsalus. Sellisel kujul oleks A. Le Coq Arena suuruselt üheksas linn Eestis! Kui staadionile kupatada kõik Maardu elanikud, jääks vaid 853 väravate taha. Sisse ei mahuks ka 1077 rakverelast ja 3189 viljandlast.

Sedaviisi asja võttes asetub paljugi hoopis teise valgusesse. Millises suures jalgpalliriigis saab mõni staadion oma mahutavuse numbriga olla riigi linnade esikümnes? Sageli kurdame ise, et jalgpalli käib vaatamas vähe inimesi. Aga kas pole mõtlemapanev, et näiteks 3. augustil Moskvas toimunud Vene jalgpalliajaloo kõige suurem madin Spartaki ja Dinamo vahel jättis 45 000 mahutaval Spartaki staadionil tervelt 10 000 kohta vabaks? Moskvas elab 13 miljonit inimest ja Venemaa on jalgpalliriik! Jah, praegu pakub kõige suuremat pinget Moskvas Spartaki ja CSKA duell, kuid veel kord: Moskvas elab 13 miljonit, koos eeslinnadega hinnanguliselt 17 miljonit inimest!

Analoogseid näiteid leiab veel. Brasiilias oli eelmisel kümnendil kohalike meistrivõistluste keskmine publikuarv 5000 pealtvaatajat. Kuna tippmängud tõmbasid kümneid tuhandeid, tähendas see, et väga paljudel mängudel oli huvilisi ainult paar tuhat. Ehk siis: staadionitel haigutas visuaalselt suur tühjus.

Tänapäeval toimuvad igas linnas vahvad üritused, eriti suviti. Iga linn püüab vormida oma kuvandit. Kellel on lillelaat, kellel pärimusmuusika, kellel kontserdisari. Sellised üritused saavad osaks linna identiteedist. Meie jalgpalli rahvusstaadion on just identiteediloomes väga tugev. Esimene A-koondise mäng toimus seal 2. juunil 2001, kui kohtusime hirmkõva Hollandiga. Meedia oli enne seda elevil, muu hulgas päriti tänaval rahvalt, mida mängult oodatakse. Ja ühed väikesed poisid vastasid, et nemad ootavad kuulsaid hollandlasi ja elavad neile kaasa...

Mäng ise kujunes haaravaks: Andres Operi ja Indrek Zelinski väravatest läks Eesti kaks korda juhtima ja staadion oli hullumas. See oli midagi ootamatut. Olen ikka mõelnud neist ajalehes sõna saanud poisikestest: kas nad olid ise staadionil või teleri ees? Ja miskipärast olen veendunud, et Eesti esitus, väravad ja sedavõrd reaalne võimalus Hollandit võita koos kõigi emotsioonidega kallutasid nad kindlasti Eesti poole.

Võimas identiteetide lahing toimus 27. märtsil 2002, kui seni Lilleküla staadioni nime kandnud rajatis oli ametlikult A. Le Coq Arena: Eesti alistas Venemaa 2 : 1. Tribüünidel laiutas ülbe loosung, mis teatas, et peremehed on tagasi. Minu ees pani üks seltskond lehvima NSV Liidu sirbi ja vasaraga punalipu, mille nad märkuse peale, et olematute riikide lippude avalik lehvitamine on keelatud, kokku rullisid. See oli Eesti jalgpalli vabadussõda oma uues kodus ja nagu päris Vabadussõda, oli ka see võidukas.

Mida kõike oleme oma vuti rahvuskodus näinud ja kogenud! Cristiano Ronaldot ja David Beckhamit ning Hispaania staare! Me oleme võitnud siin kahekordset maailmameistrit Uruguayd koos eelmise MMi parima mängija Diego Forlaniga. Oleme võõrustanud Brasiiliat.

Positiivsel kombel oleme me rahvusstaadionil mängitud kohtumistega viigis, aga väravate vahet arvestades isegi plussis: 101 mängu, 38 võitu, 38 kaotust ja 25 viiki, väravaid 113 : 106. Sealjuures on olnud ka paremaid aegu, kui meie võitude arv on kaotuste omast olnud suurem: viimasest kuuest mängust saadud viis kaotust ühe viigi kõrval on toonud praeguse tasakaalu. Ühe väikese riigi jalgpalli kohta ja arvestades seda, et oleme siin mänginud kõvade vastastega, on tegemist olnud väga hea kodustaadioniga.

Jääb soovida, et edaspidi tuleb A. Le Coq Arenale võimalikult palju inimesi, et tuleb sagedamini ka täismaja ning staadion õigustab end Eesti suuruselt üheksanda linnana.

Eesti linnad ja A. Le Coq Arena

Olen reastanud kõik vähemalt 5000 elanikuga (kokku 24) Eesti linna ja asetanud need võrdlusesse A. Le Coq Arena mahutavusega. Selgub, et jalgpalli rahvusstaadion oleks suuruselt üheksas linn. Linnade elanike arv pärineb Eesti statistikaameti koduleheküljelt ja on 2018. aasta seisuga.

  1. Tallinn 430 805
  2. Tartu 93 715
  3. Narva 56 103
  4. Pärnu 39 375
  5. Kohtla-Järve 34 394
  6. Viljandi 17 525
  7. Rakvere 15 413
  8. Maardu 15 189
  9. A. LE COQ ARENA 14 336
  10. Kuressaare 13 276
  11. Sillamäe 12 989
  12. Valga 12 334
  13. Võru 12 022
  14. Paide 10 759
  15. Jõhvi 10 398
  16. Haapsalu 9838
  17. Keila 9775
  18. Elva 5648
  19. Saue 5640
  20. Põlva 5458
  21. Tapa 5428
  22. Jõgeva 5143
  23. Türi 5064
  24. Rapla 5132
  25. Kiviõli 5088
Tagasi üles