Kirti opereerinud kirurg Postimehele: täna nähtud pildi põhjal oli lõikus kindlasti õige valik

Kirt vigastas oma õlga viiendal katsel. FOTO: Tairo Lutter/Postimees Foto: Tairo Lutter

Täna hommikul opereeriti Ortopeedia Arstide erahaiglas odaviskaja Magnus Kirdi õlga. Doha kergejõustiku MMil õlanihestuse saanud kergejõustiklast opereeris doktor Madis Rahu koos Soome kolleegi Urho Väätäineniga. Rahu ütles Postimehele antud kommentaaris, et lõikus oli tagantjärele hinnates kindlasti õige otsus.

Rahu rääkis lõikust kirjeldades, et Eesti odaviskaja õlast avanenud pilt oli mõnevõrra teistsugusem, kui MRT-uuring näitas.

«Arvan, et operatsioon läks hästi. Vigastused olid laias pildis sellised nagu me eeldasime. Natuke oli seal rohkem kahjustusi, aga ei midagi hullu. Värskelt tehtud MRT-uuringud annavadki natuke valesid vastuseid, olime sellega arvestanud. Suurim väljakutse seisnes selles, et kõikidel odaviskajatel on õlas teatud muutused. Meie ülesanne oli hinnata, mis on värske ja mis on vana vigastus . Asju, mis lasevad normaalselt sportida ei pea puutuma. Mõni väiksemate kogemustega kirurg tahtnuks ilmselt palju rohkem lõigata,» tõi Rahu esile.

«Hea uudis oli see, et pildilt paistnud vanemad vigastused ei olnud nii tõsised. Uuemaid kahjustusi oli natuke rohkem, aga kõik asjad said ilusti fikseeritud ja tulemus jäi visuaalselt ja tehniliselt väga hea», kiitis kogenud arst.

Rahu sõnul sai operatsiooniks valitud õige aeg ning varem lõigata olnuks riskantsem. 

«Magnuse vigastusega kaasneb alati närviärritus. Varasemalt opereerides valitsenuks oht, et tekiks täiendav närvivalu. Optimaalne aeg opereerimiseks selliste vigastuste puhul ongi 10-14 päeva,» selgitas ortopeed.

Hinnatud doktori sõnul tuleb Kirdil nüüd lasta mõnda aega struktuuridel kinnituda ja seejärel alustada aktiivse taastusraviga.

«Esimesed kolm nädalat on aeg, kui kinnitatud struktuurid fikseeruvad. Sel ajal on kindlad piirangud käe liigutamisel. Lihaste töös hoidmiseks saab sel ajal kasutada lihasstimulatsiooni aparaate. Pärast kolme nädalat on kõige tähtsam liikuvuse taastamine. See on hästi spetsiifiline töö ja garantiisid on väga raske anda. Kolme kuuga võiks liigeseliikuvuse täielikult kätte saada. Seejärel saab alustada spetsiifilisemate asjadega nagu näiteks jõuharjutused ja pea kohalt tehtavad visked kerge raskusega,» kommenteeris doktor taastumisperioodi.

Liigesliikuvuse taastamisel aitab Rahu sõnul Kirti ka kaasasündinud liigeste üleliikuvus. «Ühest küljest on see küll riskifaktor, aga liigesliikuvuse seisukohalt tuleb see taastumisel isegi kasuks. Halvema elastsusega inimestel võib liigeskapsli kinniõmblemisel käe liikuma saamine väga keeruliseks osutada, Magnusel sellega probleeme tekkida ei tohiks. Samas jääb üleliikuvus ikkagi riskifaktoriks olukorras, kus tuleb hakata sooritama harjutusi suurte kiiruste ja jõu pealt», nentis elus tippsportlastega palju kokku puutunud Rahu.

Tokyo olümpiat silmas pidades on väga oluline, et Kirt saaks enne olümpiat teha piisavalt viskeid ja võistlusi. Rahu sõnul on vastasel juhul oht korduvvigastuseks, mida kirurg ohtliku näitega ajaloost ilmestas.

«Lugesin artiklit Austraalia naisodaviskajast Kim Mickle'ist, kes aasta enne Rio olümpiat õlaoperatsioonil käis ja Riosse sisuliselt ilma võistluskogemuseta läks. Tema võttis teadliku riski, kuid viskaski olümpial õla kohe uuesti välja. Olümpial iga hinna eest võistlemist ei saa kindlasti seada eesmärgiks omaette. Tähiseid tuleb seada vastavalt sellele, kuidas taastumine kulgeb.»

Samas tõdes Rahu, et Soome odaviskaja Antti Ruuskaneniga, kes taastus sarnasest vigastusest 21 kuud, Kirti võrrelda ei maksa.

«Rääkisin Urho Väätäineniga Ruuskanenist ja tema sõnul olid soomlase vigastused hoopis teistsugused. Ruuskaneni puhul oli üldse ime, et ta taastus ja tippsporti naasis. Vigastused on kõik erinevad ja Kirdil kindlasti selliseid kahjustusi polnud.»

Kogenud ortopeed on kindel, et Kirdi taastusravi saab olema parim, mis võimalik. «Taastusravi poolt võetakse kindlasti parim, mis maailmas saada. Indrek Tustitil on kindlasti juba kontaktid olemas, kellega ta konsulteerib.»

Suurimaks väljakutseks tipptasemele naasmisel, hindab Rahu mentaalset poolt «Hästi tähtis on saavutada kindlustunne. Käsi peab olema kindel ja usaldus käe vastu taastunud. Aga selle taga peab olema veendumus, et käsi töötab ilusti ehk kõik jõud ja liikuvus on endine.»

Rahu sõnul andis operatsioonil nähtud pilt kindluse, et lõikust valides tehti õige otsus. «Kindlasti oli opereerimine õige otsus. Tegelikult oli lõikusele minek üsna kindel kohe algusest peale, lihtsalt seal oli paar momenti, mida pidime üle konsulteerima. Ajaliselt meil survet polnud. Vastaspoolel olid mõned argumendid, miks opereerimata jätta, kuid kirurgina ütleksin, et odaviskajale oli see parim lahendus,» tõdes Rahu lõpetuseks.