17 treeneriks õppivat tudengit pälvisid kopsaka stipendiumi

EOK

FOTO: Sander Ilvest

Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja – Teabe Sihtasutuse poolt treenerite järelkasvu edendamiseks rajatud uue 3600-eurose stipendiumi pälvisid 17 bakalaureusekraadi omandavat tulevast treenerit Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist.

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Suklese sõnul on tulevase treeneri stipendiumi eesmärk aidata kaasa uue põlvkonna treenerite kujunemisele. «Tegu on säravate silmadega noorte inimestega, kes on otsustanud oma elu pühendada spordile ja treeneriametile. Meie ülesanne on neid sellel teel toetada. Mõju, mis on heal treeneril oma õpilastele, on hindamatu – treener on õpetaja, kes annab teadmised ja oskused elukestvaks füüsiliseks liikumiseks, kes kujundab väärtushinnanguid ja osaleb kasvatustöös. Mõnedest õpilastest saavad tippsportlased, mõnedest omakorda uued treenerid, aga kõigist saavad loodetavasti tublid inimesed ja aktiivsed ühiskonnaliikmed,» rääkis Sukles.

Stipendiumikonkursi osana esitasid õppurid essee treenerikutseks valmistumisest ja oma ootustest tegutsemisele treenerina. Tartu Ülikoolis õppiv sulgpallur Helina Rüütel tõi essees välja, et treeneri roll pole üksnes õpetada oma spordiala, vaid kasvatada ka inimest. «Treeneritöö on väga vastutusrikas amet, kuna lapsevanemad usaldavad oma lapsed treeneri hoolde ning koos kogetakse ja õpitakse uusi asju. Heaks treeneriks saamiseks peab inimesel olema vastavad isikuomadused. Kõige tähtsamaks pean ausust, pühendumust ja järjepidevust. Kindlasti peab treener olema avatud ja hea suhtleja. Kuna treener ja treenitavad veedavad koos palju aega, siis minu arvates on tähtis nendevaheline usaldus ja avameelsus. Mina treenerina proovin olla julgustav ja võita oma õpilaste usaldust, kuna arvan, et just sel viisil saan neid kõige paremini aidata ja unistustele lähemale viia. Minu esmane eesmärk treenerina on panna laste silmad särama ning saata nad spordisaalist välja heatujuliselt ning sooviga järgmine kord tagasi tulla. Tulevikus kujutan ennast ette treenimas noorsportlasi, kes soovivad saada tippsportlasteks,» kirjeldas Rüütel.

Tallinna Ülikoolis õppiv, juba 5. kutsetasemega judotreener Edward Murel tunnetab treeneri vastutust laste eeskujuna. «Mäletan väga hästi, et õpilane olles olid treenerid mulle ning kaaslastele eeskujuks. Ise tööle asudes olin kohe teadlik, et sama juhtub ka minu treeningutel. Olen treeningutel valiv ja ettevaatlik oma sõnakasutuses, lisaks sõnadele hoolitsen selle eest, et väljanägemine oleks samuti eeskujulik ja kehaline vorm heal tasemel. Kui ma ise pole võimeline tegema seda, mida ma teistele õpetan, kuidas ma saan ennast sel juhul treeneriks nimetada? Praegu käivad minu kehalised võimed kõikidest õpilastest üle ning ootan ja saan väga õnnelikuks, kui esimesed parimad saavad minust ettepoole. Siiani suudan veel üllatada õpilasi nii, et vahel võtavad nad peast kinni ja küsivad, kuidas sa nii oskad. Selgitan, mida peab ette võtma ja sellega süstin nendesse motivatsiooni. Näen ennast pidevalt oma teadmisi täiendamas, et olla õpilastele tõeliseks mentoriks,» avas Murel treeneri rolli stipendiumikonkursi essees.

Murel märkis, et seab esikohale oma õpilaste tervise. «Tervise all ei mõtle üleüldist heaolu, vaid seda, et noor inimene areneks füüsiliselt mitmekülgselt ning ohutult. Ei lase endal unustada, et minu õpilased on lapsed, mitte mingil juhul väikesed täiskasvanud. Arvestan sensitiivsete perioodidega, ehk tean, millal missuguseid võimeid tuleb hakata arendama. Üldse ei rõhuta varajast spetsialiseerumist. Judos oleks väga lihtne õppida paar võtet püsti ja maas, lihvida neid kogu aeg ning väga noorena hakata võistlustel esikohti noppima. Medalid on toredad, aga mitmekülgne areng nii üldiselt kui ka judoalaselt on see, mida mina rõhutan enda treeningutel.»

Tallinna Ülikoolis triatloni treeneriks pürgiv Eleri Etverk kirjutas, et tema jaoks on tähtis anda edasi oma teadmisi, et aidata teisi. «Treeneriks olemine ei tähenda lihtsalt treeningute andmist. Oma treenitavatega soovin alati luua ka emotsionaalset sidet, et nad teaksid, et ma olen neil alati olemas, kui vaja ka väljaspool treeninguid. Näen ennast tulevikus Eestis tegutseva triatlonitreenerina, kelle õpilased suudavad pakkuda konkurentsi teistele erinevatel võistlustel,» märkis Etverk.

Tartu Ülikoolis tudeerib Hanna Britt Laursoo suusatreeneriks saamise sooviga. «Minu ootused treeneri ametis töötades oleks, et treeningutega liituks palju uusi lapsi, et neile meeldib suusatrennis käia ja nad tulevad treeningutele hea tujuga. Samuti suureks sooviks oleks, et suusatamine ei kaoks Eestist, vaid et noorte treenerite juhendamisel tekiks suurem huvi suusatamise vastu,» kirjutas Laursoo oma essees.

3600-eurose tulevase treeneri stipendiumi pälvisid:

  • Uljana Borodatšova, Tartu Ülikool, sõudmine
  • Kristjan Kullamaa, Tartu Ülikool, suusatamine
  • Hanna Britt Laursoo, Tartu Ülikool, suusatamine
  • Rasmus Nikkel, Tartu Ülikool, jalgpall
  • Noella-Madleen Pärn, Tartu Ülikool, võimlemine
  • Taavi Rand , Tartu Ülikool, iluuisutamine
  • Henry Räppo, Tartu Ülikool, jalgrattasport / triatlon
  • Helina Rüütel, Tartu Ülikool, sulgpall
  • Ege Sild, Tartu Ülikool, võimlemine
  • Eleri Etverk, Tallinna Ülikool, triatlon
  • Janno Joala, Tallinna Ülikool, kergejõustik
  • Kaspar Põder, Tallinna Ülikool, jalgrattasport
  • Cevin Anders Siim, Tallinna Ülikool, triatlon
  • Edward Murel, Tallinna Ülikool, judo
  • Kirte Katrin Sarevet, Tallinna Ülikool, laskesuusatamine / murdmaasuusatamine
  • Kristjan Tamme, Tallinna Ülikool, jalgpall
  • Vladislav Žarov, Tallinna Ülikool, taekwon-do

Tänavu esmakordselt välja antud tulevase treeneri stipendiumi eesmärk on luua noortele soodsamad tingimused täiendavate teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamiseks valmistumisel treeneriametiks. Stipendiumitele said kandideerida üliõpilased, kes õpivad treenerikutse taotlemist võimaldava ja positiivselt akrediteeritud õppekava alusel Eesti või välisriigi avalik-õiguslikus või eraülikoolis bakalaureuse taseme vähemalt teisel õppeaastal. Oluline on sealjuures, et stipendiaadid plaaniksid rakendada omandatud teadmisi ning oskusi treeneritöös. Eelise stipendiumile kandideerimisel andis, kui üliõpilasel on kehtiv treenerikutse või ta on asunud treenerikutset taotlema ning nii ülikool kui ka vastav spordialaliit andsid tema kui (tulevase) treeneri kohta arvamuse.

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse on Eesti Vabariigi poolt Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu ning Eesti Olümpiakomitee poolt asutatud sihtasutus, mille põhieesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks ning sporditegevust toetavate tugiteenuste arendamine.

Tagasi üles