Kriisa: Euroliigas väljakule saades mõtlesin: «Kerr, see on sinu võimalus, võta siit punkt!»

Kaunase Žalgirise noormängijad Kerr Kriisa (vasakul) ja Karolis Lukosiunas.

FOTO: BC Žalgiris

Eesti korvpalli tulevikulootus, 18-aastane Kerr Kriisa liitub Leedu kõrgliiga klubi Prienaiga. Vahetult enne klubivahetust istus Leedu portaal lrt.lt noore mängumehega maha ja tegi tagasivaate tema Leedu-karjäärile. 

Kriisa siirdus Leetu 17-aastaselt ning uude keskkonda sulandumine käis kiirelt. Ta käib praegu Leedu koolis 12. klassis ning kuigi kohalik keel veel suus ei ole, näeb ta selle kallal iganädalaselt vaeva. Kohanemine Leedu eluga Kriisale suuri raskusi valmistanud pole, sest nagu mängumees ise ütleb, on elu teises Balti riigis üsna sarnane Eestiga.

Probleemidevaba igapäevaelu on võimaldanud Kriisal suunata põhirõhu korvpalliplatsile.

Eelmisel talvel triumfeeris ta Kaunase Žalgirise noortemeeskonnaga kodulinnas peetud Euroliiga noorteturniiril, kus Kriisa valiti kõige väärtuslikumaks mängijaks. Pärast õnnestunud turniiri kutsuti noormees juba Žalgirise esindusmeekonna treeningutele ning edasi on karjäär kulgenud püstloodis. Tänavu tõusis ta Žalgirise duubelmeeskonna liidriks, jõudes Leedu esiliigas kaasa teha üheksas kohtumises. Nüüd ootavad teda uued väljakutsed.

Eestlastest on varem Žalgirises mänginud Siim Sander Vene (aastakümneid tagasi ka Gert Kullamäe - toim). Kas rääkisid Siimuga enne Leetu tulekut?

Rääkisime, aga mitte palju. Isegi temaga suhtlemata teavad kõik, et Žalgiris on suur klubi ja siia tahetakse tulla. Kui Žalgiris on huvitatud, siis sa ei mõtle liiga kaua. Eriti, kui oled noor mees Eestist nagu mina. Minu otsus Leetu kolida oli kiire ja lihtne. Praegu aitab Siim mul aeg-ajalt lahendada mõningaid probleeme, mis Leedus elamisega kaasnevad. 

Sinu karjääri Saksamaal Bambergis jäi varjutama vigastus. Kui tõsine see oli?

Niisugused vigastused nõuavad aja maha võtmist. Veetsin mitu suve noortekoondistega ega saanud puhkust. Keha ei saanud taastuda ja see viis traumadeni. Võtsin paar kuud kergemalt, aga trenne alustades tuli vigastus taas kimbutama. Õnneks on sellega nüüd kõik korras. Eelmisel  hooajal see veel natuke segas, aga praegu on hästi.

Kuidas kohanesid Žalgirisesse tulekuga? Pidid hakkama kohe meeste vahel mängima.

Eestis räägime, et oleme hilise arenguga. See on lihtsalt meie vabandus. Olen samuti hilise arenguga ja seetõttu on mul raskem lihast luudele kasvatada. Esimene aasta meeste vahel polnud kerge. Väljakutseid oli palju ja mitte ainult võistlustel, vaid ka treeningutel. Meie meeskonnas oli eelmisel aastal palju noortekoondiste mängijad või vähemalt kandidaate. Treeningukvaliteet oli väga kõrge. Kui tahtsid mängida, pidid trennis hea olema. Kõik algas treeningutest. See oli minu jaoks suurim väljakutse.

Millal mõistsid, et oled võimeline mängima kõrgemal tasemel?

Veebruaris, kui mängisin Euroliiga noorteturniiril. Seal sain aru, et võin mängida korvpalli väga kõrgel tasemel. Enne noorte Euroliiga finaalturniirile pääsemist mängisin Leedu esiliigas meeste vastu, aga ma ei olnud kutt, kes skoori teeks. Pidin olema mees, kes kõvasti kaitses rabaks. Pärast turniiri olukord muutus. Lisandus enesekindlust. 

Mäletad esimest treeningut Žalgirise esindusmeeskonna eest?

Meie noorte Euroliiga turniir lõppes pühapäeval. Sain vaba päeva ja teisipäeval oligi juba trenn põhimeeskonnaga. Alguses see natuke hirmutas: riietusruumi sisenemine, suurele areenil minek ja Euroliiga mängijate nagu Brandon Davies nägemine. Üldiselt olin neid näinud televiisorist.

Mõne aja pärast hirm kadus ja praegu tunnen end esindusmeeskonna treeningutel enesekindlalt. Põhivõistkonnaga treenides oli vahva see, kuidas mind vastu võeti. Paulius Jankunas andis mulle pärast eksimust näpunäiteid ja keegi ei karjunud. Jankunas ja Marius Griogonis mõistavad mind hästi, sest ka nemad on tulnud Žalgirise noortesüsteemist. Mulle oli väga tähtis tunda, et mind põhivõistkonnas toetatakse. 

Kui üllatunud sa olid, kui said kutse Euroliiga mängule?

See kutse tuli ootamatult nagu välk selgest taevast. Läksin trenni ja teadsin, et Alex Perez (Žalgirise mängujuht - toim) on vigastatud. Harjutasin meeskonnaga nädala ja siis sai ka Rokas Jokubaitis vigastada. Ma alguses ei arvanudki, et see vigastus eriti tõsine on. Pärast üht trenni öeldi mulle, et siin on paberid, allkirjasta ära, anname su Euroliigaks üles. Tol hetkel käisid tõesti lained üle pea. Koju jõudes helistasin kohe emale.

Mäng Asveliga ei alanud Žalgirisele lihtsalt. Ega sa usku kaotanud, et ei pääsegi väljakule?

Lootsin terve mängu, et saan platsile, aga mingil hetkel hakkas lootus kaduma. Mõtlesin, et äkki siis järgmisel korral, aga samas püüdsin säilitada valmisoleku. Saime lõpuks turvalise eduseisu ja mul avanes võimalus.

Publik tõusis sinu vabavisete ajal püsti, kuidas sa sisimas reageerisid niisugustele ovatsioonidele?

Ma alguses tegelikult ei teadnudki seda, sest mängu ajal ma ei näinud inimesi püsti tõusmas. Hiljem, mängu üle vaadates nägin seda ega uskunud vaatepilti. Mängu ajal keskendusin täielikult vaid väljakul toimuvale.

Mängu saades üritasin hoiduda eksimustest. Vabaviskejoonele jõudes sisendasin endale: «Kerr, see on sinu võimalus, võta siit punkt!». Pärast esimese viske tabamist tundsin publiku toetust, see oli lõbus.

Pressikonverentsil ütles peatreener Šarūnas Jasikevicius, et sa pole tüüpilise eestlane. Kas oled kogu aeg olnud samasugune nagu praegu? 

Olen niisuguse natuuriga olnud nii kaua, kui ennast mäletan. Väiksest saati saati olen tahtnud dikteerida mängutempot ja viia meeskonda rünnakule. See on mul veres. Kui tahad olla hea korvpallur, ei saa sa olla emotsioonitu ja aeglane.

Korvpall ei ole Eestis kõige populaarsem spordiala, aga me Leedus kuulsime, et uudistes oli sinu debüüti aktiivselt kajastatud. Kas Eesti meedia märkas su mängu, said sa tähelepanu?

Kuulsin, et pärast minu debüüti läksid inimesed tööle ja tähistasid seda. Paljusid õnnitlejaid ma varem ei teadnudki. Niisugune tagasiside motiveerib mind.

Ma ei tea, kas see on kurb või naljakas, et olen sel hooajal ainus Euroliigas mänginud eestlane, aga igatahes on see Eesti korvpallile hea.

Nüüd astud oma karjääris uue sammu ja liitud Leedu kõrgliigaklubi Prienaiga. Kuidas arvad, milliseid muutusi see kaasa toob?

Pean tunnistama, et see üleminek tuli pisut ootamatult. See tähendab võimalust näidata end veel kõrgemal tasemel. Pean kõvasti edasi töötama.

Tagasi üles