Fotod ja video: kohus mõistis Mati Alaveri tingimisi vangi, treener süüd omaks ei võta

Harju maakohus tunnistas endise suusatreeneri Mati Alaveri (65) kokkuleppemenetluses süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises ning mõistis talle tingimisi vangistuse, mis ei tähenda, et mured Alaveri jaoks sellega lõppenud oleksid.

Kohus mõistis Alaverile aastase tingimisi vangistuse aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Alaveri süüdistati selles, et ta kasutas suusatreenerina ära enda autoriteedist tulenevat mõju ja usaldust ning kallutas mitut suusatajat tarvitama veredopingut ja muid dopinguaineid. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul sisaldas süüdistus peale veredopingule kallutamise ka juhtumeid, kus Alaver pakkus sportlastele kasvuhormooni.

Menetluskuludena mõisteti Alaverilt välja sundraha 810 eurot. Tänane kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.

Mati Alaver ise pärast kohtuotsuse kuulutamist ajakirjanikele ühtegi kommentaari anda ei soovinud, sisuliselt põgenes kohe kohtumajast.

Alaveri kaitsja Aivar Pilv sõnas pärast kohtuotsust, et enda süüd treener selles asjas kinnitanud ega omaks võtnud ei ole. Kokkuleppe sõlmimine süü omaksvõtmist ka tegelikult ei eelda.

Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul käsitleb süüdistus Alaveri tegevust aastatel 2016–2019. «Hindame kõrgelt piiriülest koostööd tõendite kogumisel ja infovahetust Austria ja Saksamaa kolleegidega, mis andis kriminaalasja jaoks olulisi materjale ning võimaldas asja kohtusse saata,» ütles juhtiv riigiprokurör. 

Perni sõnul on Eestis võimalik kriminaalmenetlust läbi viia ainult selle kuriteo suhtes, mis puudutab dopingu tarvitamisele kallutamist või siis mõningatel juhtudel näiteks dopinguainete salakaubana riiki toimetamise puhul. «Selle menetluse raames saime uurida ainult neid kuritegusid, mis mahuvad kuni viieaastase ajaraami sisse, sest varasemate kuritegudega tegelemine oleks olnud välistatud, kuna kriminaalmenetlust ei saa kuritegude aegumise tõttu läbi viia,» selgitas prokurör.

Alaver pole tõenäoliselt pääsenud

Perni sõnul on koostöö riikidega, kus pärast suuroperatsiooni «Aadrilaskmine» samuti kriminaalmenetlused on alustatud, olnud väga tulemuslik ja tõhus. «Oleme Austria ja Saksamaa võimudega kohtunud korduvalt, oleme kokku leppinud konkreetsed raamid selles osas, milliseid kuritegusid menetleb Eesti Vabariik, milliseid menetletakse Saksamaal, milliseid Austrias. Mulle teadaolevalt jätkub Austrias endiselt kriminaalmeneltus, mis puudutab muuhulgas ka Mati Alaveri,» selgitas Pern.

Sama kuriteo eest Alaveri Eestis ja Euroopas enam vastutusele võtta ei saa, kuid see ei tähenda, et Alaver oleks nii lihtsalt pääsenud. Ehkki Pern ei saa kommenteerida, millist kahtlustust või süüdistust soovivad esitada Alaverile teised riigid, kohtuti väliskolleegidega just põhjusel, et panna paika kindlad raamid, et erinevate riikide menetlused üksteist segama ei hakkaks või oleks menetluse läbiviimine üldse võimatu. Muuhulgas on kokku lepitud, et ükski riik ei peaks oma menetlust lõpetama topeltkaristatavuse keelu tõttu.

Prokuratuuri hinnangul on mõistetud karistus Alaverile sobiv ning ühtlasi on see Eesti ajaloos kõige suurem karistus, mida selle kuriteo eest kellelegi mõistetud on. «Pean oluliseks, et selle asjaga on loodud pretsedent, et Eesti Vabariigis on nüüdsest andnud kohus selge seisukoha, et karistatav on ka veredopingule kallutamine ning oleme saanud panna punkti kahtlustele, mis on varem Mati Alaveri suhtes tekkinud. Oleme saanud kohtuotsuse, mis kinnitab, et Mati Alaver on olnud treener, kes oma meetodites on kallutanud sportlasi dopingut kasutama,» kommenteeris juhtiv riigiprokurör Pern.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler on öelnud, et selle juhtumi puhul oli eesmärk tuvastada seotud isikud, nii dopingu tarvitajad kui ka võimalikud dopingu tarvitamisele kallutanud inimesed ning nende roll.

«Siiani on Eesti spordis pettusega seotud juhtumeid avastatud vähe, kuid see juhtum näitab, et soovist saada paremaid tulemusi ollakse valmis kasutama lubamatuid vahendeid. Need võtted on aga pikemas perspektiivis karjääri ja maine rikkujad,» ütles Ombler ja lisas, et loodetavasti annab see protsess laiema sõnumi nii sportlastele, treeneritele kui ka spordiorganisatsioonidele, et võistlussport peab olema aus.