Laskesuusatamise kuulsusetu lõpp? Euroopa Komisjon tahab keelustada tinakuulid

Laskesuusatajad Lillehammeri staadioni tiirus.

FOTO: ARNT FOLVIK/AFP

Maailma üht populaarsemat talispordiala laskesuusatamist ähvardab tõsine kriis, mis halvemal juhul võib selle praegusel kujul kuulsusetult lõpetada. Nimelt tahab Euroopa Komisjon keelustada tinakuulid.

Norra portaali NRK teatel valmistab Euroopa Komisjon ette seadusemuudatust, mis keelaks 2022. aastast tina kasutamise vabas õhus toimuvatel spordivõistlustel. Laskesuusatamises kasutatavatele kuulidele pole praegu mõistlikku tinavaba alternatiivi.

Rahvusvaheline laskesuusaliit IBU peab olukorda väga tõsiseks. Ohus on näiteks ka laskmine ja kalastussport. Euroopa keemiaagentuuri ECHA teatel satub igal aastal loodusesse 14 000 tonni tina. Sportliku laskmise kuulide tarvis kulutatakse aastas hinnanguliselt 10 000–20 000 tonni tina.

Euroopa Liit hakkas tina keelustamisest rääkima juba möödunud aastal, kuid laskesuusakogukond mõistis alles hiljuti, et löögi alla satub ka nende ala.

«Laskesuusatamise võlu seisneb just ehedates kuulides. Mis nüüd saab? Hakkame laskma laserrelvaga?» küsis NRK-lt Norra laskesuusataja Marte Olsbu Røiseland.

«Siis pean laskesuusatamisest loobuma, ja ma ei taha seda teha,» lisas tema koondisekaaslane Tiril Eckhoff.

Laseri puhul tuleb arvestada asjaolu, et seda tuul ei mõjuta. Kuid praegu seisnebki laskesuusatamise võlu ja valu paljuski muutuvates tuuleoludes, millega sportlased peavad täpselt laskmiseks kohenema.

Kuule tootva firma Nammo esindaja Endre Lunde ütles NRK-le, et nad on teinud katsetusi tina asendamiseks mõne teise materjali või plastiku ja teiste metallide seguga, kuid midagi sobivat pole seni tekkinud ning lähitulevikus ka ei paista.

«Suhtume olukorda väga tõsiselt. Relvad ja laskemoon on meie spordiala oluline osa ning meil pole laskmisele alternatiivi,» ütles IBU juhatuse liige Tore Bøygard.

Lunde märkis, et laskesuusatamise kaasamine tinavastasesse võitlusse pole Euroopa Liidust aus. «Laskesuusatamises kasutatavaid kuule ei jäeta loodusesse vedelema,» märkis ta.

Norras Sjusjøenis asuvast suusakeskusest kinnitati NRK-le, et aasta jooksul kogutakse lasketiirus kokku üheksa tonni kuule, mis on lennanud metallplaatide vastu. Samas jääb mingi hulk tinapuru maha vedelema. 

Kas laser ikkagi võib olla alternatiiv? Bøygard praegu selleks võimalust ei näe: «Lähiajal seda IBU MK-sarjas ei juhtu. Kuid peame keskkonnateemadesse suhtuma täie tõsidusega ning tuleviku arengutes võib laseril olla oma koht.»

Lunde lisas: «Oleme seda katsetanud, kuid erilise eduta. Näiteks lumesaju korral laserkiir ei tööta, küll aga võib see olla näiteks linnas korraldatava ürituse alternatiiv. Nii või naa tähendaks see täiesti teistsugust asja.»

Ta ei usu, et laskesuusatamine täieliku keelu saab, kuid ala esindajate sõnul tuleb just praegu rauda taguda ja tööd teha, enne kui on liiga hilja.

Tagasi üles