Euroliiga punase laterna Fenerbahce treener Obradovic: mängijatel pole üldse motivatsiooni (1)

Toimetas Ville Arike
Copy
Željko Obradovic ei hoia mängude ajal tundeid vaka all.
Željko Obradovic ei hoia mängude ajal tundeid vaka all. Foto: Enric Fontcuberta/EPA

Viimati 2017. aastal Euroliiga võitnud ja ka kahel viimasel hooajal Final Fouri jõudnud Istanbuli Fenerbahce tänavuse hooaja algus on läinud nii aia taha, kui võimalik. Kolmapäeval jäädi võõrsil tulemusega 63:89 Barcelona teerulli alla ja legendaarne peatreener Željko Obradovic kerkis taas sündmuste keskpunkti.

Meediakanalid ei saanud taas – nagu ka pärast eelmisel nädalal peetud kohtumist Moskva CSKAga – hakkama Obradovici tsiteerimiseta ühel minutilisel vaheajal. «Kas võiksin paluda teil natuke kaitses mängida?» pöördus juhendaja sarkastiliselt mängijate poole (vaata videot).

Veel kolm nädalat tagasi, pärast 55:67 kaotust Tel Avivi Maccabile oli Obradovic võtnud kogu tule enda peale. «Sa oled neid mängijaid näinud. Sa tunned neid. Mängus toimunu ei näita nende taset. Miski on treeneris kinni. On minu töö nad paremini mängima panna. Igaüks neist. See on minu meeskond ja minu mängijad. Olen alati nendega ja usun neisse,» rääkis ta Iisraelis.

Ehkki Türgi suurklubil on olnud mitme mängija vigastustega probleeme, on koosseis jätkuvalt ülitugev. Auke oli sees ka mullu, aga siis suudeti neid edukalt lappida. Liiati värvati suvel eelmistel hooaegadel Moskva CSKAs säranud prantslasest tagamees Nando De Colo ja Müncheni Bayerni liidrite sekka kuulunud edurivimees Derrick Williams.

Kuid kriis näib üha süvenevat, kahe võidu kõrvale on saadud seitse kaotust ning Belgradi Crvena Zvezda ja Peterburi Zenitiga jagatakse viimast kohta. Eile kordas Obradovic endiselt, et tema töö on mängijaid igakülgselt aidata, kuid hoolealused said ka juba kõvasti kriitikat.

«Pole vahet, millise pikkusega on hooaeg, kui mängime nii nagu täna...» vastas ta mõtisklusele, et ühel hetkel võib play-off’i rong hakata ära sõitma. «Meeskonnal pole iseloomu. Vähemalt nii tundub mulle pingilt. Paljud meie mängijad olid rahvuskoondiste juures, Lauvergne ja Vesely suudavad vaid 20 protsenti oma võimetest välja mängida ja see on suur probleem. Aga pean silmas teisi asju. Mulle ei meeldi asju vigastustega välja vabandada. Eelmisel aastal mängisime vahepeal pikkadeta ja näitasime iseloomu,» vahendas Obradovici sõnu portaal Eurohoops.

Seejärel tuletati talle meelde Moskvas toimunut, kus Obradovic mehed minutilisel vaheajal räigelt läbi sõimas (vaata videot!), ja küsiti, mida mängijad sellest arvavad.

«See on väga huvitav küsimus. Te küsite seda minult, aga peaksite rääkima nendega. Olen 28 aastat olnud treener. Asi, mida kõige enam püüan teha, on aidata mängijaid. Nii elus kui ka mängudes ja treeningutel, kui neil on keerulisemad hetked. Pead reageerima ja püüdma leida viisi, kuidas nad üles äratada, olemaks meeskonnale kasulikud. Ma ei kahtle iseendas, teen asju samamoodi nagu varemgi. Olen treenerina saavutanud teatud tulemusi, mõni neist pole paha (Obradovic on üheksakordne Euroliiga meister, tüürinud Jugoslaavia koondise maailma- ja Euroopa meistriks – toim).

Rasketel hetkedel pead inimestest kõike aru saama. Säärane olukord pole minu jaoks esmakordne, seda on varem juhtunud palju kordi. Tean, kuidas reageeriakse ja millest rääkima hakatakse. Kõlakad, kuulujutud. Mina nendega ei tegele. Mul pole ühtegi probleemi. Tõsiselt, annan teie küsimusele vastamiseks palli neile (mängijatele – toim).»

Seejärel räägiti mängijate motivatsioonist, Obradovicil on sel teemal selge nägemus. «Kui sul on motivatsiooni, on lihtne keskenduda. Kui aga motivatsiooni napib, on see väga keeruline. See on meie põhiprobleem. Ma ei näe mängijaid, kel oleks motivatsioonialgetki. Mõni neist püüab mõnel hetkel, mõni mitte. Kui teed Barcelonaga peetud mängus võistkonna peale kõigest 16 isiklikku viga, siis kas see näitab, et oled püüdnud võidelda? Kui sa isegi ei püüa kaitses mängida, ei kasuta ära võimalust teha viga, tuleb alati niisugune tulemus nagu täna.»

Lõpetuseks lausus Obradovic, et tahab toonitada veel üht asja. «Mul läheb Fenerbahces seitsmes aasta. Ükskõik kus me ei mängiks, on fännid alati toetamas. Nagu tänagi. Oleme viiel korral mänginud Final Fouris, kuhu Fenerbahce polnud varem kunagi jõudnud. Me polnud võitnud Euroliigat.

Inimesed on meid vapustavalt toetanud. Ma ei tea, mitu miljonit fänni meil on. On olnud treeninguid, mida on tulnud vaatama 500 inimest, et näidata meeskonnale oma toetust ja armastust. Küsin kõigilt: kas need inimesed väärivad seda, mida nad täna nägid?»

Fenerbahce elu ei lähe kergemaks, homme kohtutakse võõrsil hooaega sitkelt (5 võitu, 4 kaotust) alustanud Euroliiga debütandi Villeurbanne’i Asveliga.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles