Uskumatu paljastus: 2011. aasta MMil kasutasid peaaegu kõik ühe riigi jooksjad veredopingut

Annus verd.

FOTO: SERGEI KARPUKHIN/REUTERS

Doping on paar päeva olnud taas spordimaailma peateema ning sellest ei saa endiselt üle ega ümber. Avalikustati ühe uurimuse tulemused, mille kohaselt käis 2011. ja 2013. aasta kergejõustiku MMidel massiline veredopingu kasutamine.

Aluseks oli sportlaste bioloogiliste passide analüüsimine. Arvud on tõeliselt karmid. Nende kohaselt kasutas 2011. aasta Daegu ja 2013. aasta Moskva MMil 18 protsenti vastupidavusalade (distants alates 800 meetrist) sportlastest veredopingut.

Riikide nimesid pole selles uurimuses välja toodud, küll aga on peetud arvestusest ka riikide järgi. Näiteks esindas üht riiki Daegus 19 vastupidavusalade sportlast ning nendest 89 protsendi bioloogiline pass viitas veredopingu kasutamisele! Kaks aastat hiljem oli sama riigi protsent 25.

Analüüsiti rohkem kui 3600 vereproovi. Vaadeldi 18 riigi, kust oli MMidel vastavatel aladel esindatud vähemalt kümme jooksjat-käijat, esindajaid. Leidus vaid kaks riiki 18st, kelle ühegi sportlase verenäidud nende kahe MMi jooksul ei olnud kahtlased!

Näiteks ühe riigi sportlastest oli Daegus 47 ning Moskvas juba 61 protsenti vastavatest sportlastest (keda oli mõlemal juhul ligi paarkümmend) kahtlaste verenäitudega!

Rahvusvaheline alaliit IAAF viis dopingupassid sisse 2009. aastal, esimene dopingukaristus määrati nende põhjal kolm aastat hiljem.

«Parematel aegadel» sai veredopingu kasutaja puhta sportlase ees rohkem kui pooleminutilise edumaa, rääkis antidopingu asjatundja Sergei Iljukov Iltalehtile. Praegu kasutatakse väikesi koguseid, kuid kümmekond sekundit võitu annab see ikka.

Tagasi üles