Saada vihje

Riigikogu eraldas 6 miljonit eurot nelja jalgpallihalli ehitamiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sisehall. Pilt on illustratiivne.
Sisehall. Pilt on illustratiivne. Foto: Andres Haabu

Riigikogu poolt täna vastu võetud 2020. aasta riigieelarve on jalgpalli jaoks märgiline: kuus miljonit eurot eraldati nelja Eesti linna jalgpallihalli ehitamiseks.

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas oli spordiprogrammi olulistes tegevustes välja toodud: «Toetatakse kohalikke omavalitsusi multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamisel (maht 6 mln eurot).»

Täna toimunud eelarve kolmanda lugemise seletuskiri täpsustas: «Rahanduskomisjon arutas kultuuriministri kirja tulenevalt Eesti Jalgpalli Liidu ettepanekutest, et 2020. aastaks ettenähtud vahendid tuleks kasutada sisehallide ehitamiseks Haapsalus, Raplas, Viljandis ja Tartus. Komisjon nõustus kirjas toodud ettepanekuga.»

Kõigi projektide juures eeldatakse ka kohaliku omavalitsuse rahalist panustamist. Statsionaarne hall maksab umbes neli miljonit, sügis-talviseks perioodiks püsti pandav kuppelhall alla kahe miljoni euro. Milline variant valida, peab otsustama iga omavalitsus ise.

Viljandi, Rapla ja Haapsalu «kandidatuuri» soovitas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak augustis kultuuriministrile Tõnis Lukasele. Neljandana lisandus tuleval aastal raha saajate sekka Eesti suuruselt teine linn Tartu.

Tartu Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et pikalt plaanitud, kuid ikka ja jälle rahapuudusel ehitamata jäänud Tartu jalgpallihall läheb järgmisel aastal viimaks töösse. Seda kinnitas jalgpalliliidu esindajatega kohtunud Tartu abilinnapea Monica Rand.

Tegemist on suurema projekti algusega, plaan on nelja aastaga katta jalgpallihallidega kõik Eesti maakonnad. Ideega tuli eelmise aasta sügisel meedias välja valitsusliitu kuuluva Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.

Tagasi üles